Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert Jordan ·

A Crown of Swords

(romaan aastast 1996)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
3
3
1
1
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (8)

Seeria seni viimati ilmunud raamat. Autor Ÿtleb, et vShemalt kolm raamatud tuleb veel. Kui seeria paar esimest raamatut (eriti Dragon Reborn and Great Hunt) olid loetavad, siis nŸŸd on Jordan lihtsalt hakanud raamatuid valja lahmima. Arvatavasti raha teenimiseks. Vðib kŸll selda, et Jordan on vSga lSbimðeldud maailma ehitanud, aga seal toimub kðik nii aeglaselt! Crown of Swords kirjeldas paari nadala sŸndmusi, nii nagu nad kuuele peategelasele juhtusid.
Teksti loeti inglise keeles

Teine suur lemmik sarjast.Jällegi on põhirõhk Mati seiklustel Ebou Daris.Raamatu peateema on Bowl of the Winds´i otsing ja leidmine.Vist seni sarja naljakaim osa. Paris stseen on minu meelest Mati ja gholami võitlus, hea on ka lepingu sõlmimine Sea Folk´iga.
Teksti loeti inglise keeles

Tutvume lähemalt ühe lõunapoolse pealinna Ebou Dar`i olustikuga. Tegu ei tundu olevat kuigi turistisõbraliku paigaga, kuid just siin on viimased paar tuhat aastat kasutamata ja kellegi teadmata vedelenud üks Legendide Ajast terveks jäänud kliimakontrolli seade, kaasajal tuntud kui Bowl of Winds. Seda kasutades peaks olema võimalik asendada Dark One`i poolt esilekutsutud lõppematu kuumalaine jälle normaalse aastaaegade vaheldumisega. Sarja kaks naispeategelast, "peaaegu" Aes Sedaid Nynaeve ja Elayne, püüavadki seda eset leida. Samal ajal on neil pidevalt probleeme teiste Aes Sedaidega, kes ei taha neid kuigi meeleldi endaga võrdsetena tunnustada ning Mat Cauthroniga, kes on veendunud et ilma tema abita ei suuda need kaks piigat oma ninagi pühkida, rääkimata veel sellest et otsida pättidest kubisevas slumis mingisugust Bowl of Winds`i.

Samal ajal jätkab Rand al`Thor Dark One`i emissaride kätte langenud riikide vallutamist. Selles osas tehakse sotid sirgeks ühe võimsama Forsaken`i Sammaeliga kes on asunud valitsema Illianis. Samas on vihjeid mingitest uutest, isegi Forsaken`-itest võimsamatest Dark One`i käsilastest, kelle liikumapanevaks jõuks on One Poweri asemel True Power.

Erinevaid tegevusliine ja alamliine on sarja seniste tuhandete lehekülgede jooksul kogunenud nii palju et kindlasti unustasin mõne olulise mainimata.

Kes on sarja juba siiani lugenud, need seda niikuinii pooleli ei jäta, nii et soovitusel ka see osa läbi lugeda ei olegi nagu erilist mõtet.

Teksti loeti inglise keeles
3.2008

Kunagi loetud raamatute hindamisega on ikka see probleem, et kui nende kallale siin hiljem asuda, siis ei taha kuidagi meenuda, mis seal õigupoolest toimus ja mis tunded olid lugedes, kuid tänuväärselt on tänapäeval olemas selline leiutis nagu "wikipedia", mis on ülimalt kasulik väsinud mälu turgutamiseks. Wikit avades selgus aga Jordan`i spetsiifiline probleemike - nimelt ei suutnud ma kuidagi meenutada, et milline see viimane raamat nüüd õige oli, mida lugesin. Ning tegelikult ega saanudki seda nõnda kaua aega tagasi loetud - vaid umbes pool aastat, mis tähendaks, et nimi või vähemalt miskit sisustki peaks meeles olemas. Rahulikult aga mälus sorteerides ei meenunud kuidagi oma asukoht sarjas ja nõnda olin sunnitud baasist nimesid vaatama ja siis wikist erinevaid plot outline uurima, lootuses, et midagi ära ei spoili. Nõnda pahasti siiski ei läinud ja sai üles leitud see viimati loetud raamat, kuid keelele jäi ebameeldiv maik, mis on ka põhjuseks selle raamatu nõnda madalal hindel.

Raamatu arvustamises tegelikult polegi eriti midagi arvustada - paistab olevat nõnda, et kui arvustada ühte ajaratta raamatut, oled arvustanud neid kõiki. Kõik algavad mingist kohast, siis tulevad jubedalt venitatud seiklused ning lõpus tuleb siis suur lahing, kus keegi sureb, keegi saab valusaid mälestusi ning sünnib igasuguseid kangelasi. Peamiselt peategelaste kujul, kuid ikka. Siinse väljaande puhul oli vähemalt plussiks see, et lemmiktegelase Mat`iga seigeldi kõige enam, kuid see ei tähenda jällegi, et need seiklused alati kõige meeldivamad oleksid olnud. Tema armulugu kuningannaga on liigagi väsitav sellele Jordani naiste/meeste vaadet põlgavale mõistusele. Nimelt paistavad kõik mehed olevat labased mühkamid, kes südames soovivad head, ning arvavad, et naised aina vinguvad ning et nende sõbrad saavad alati paremini naistega hakkama kui nemad (kes muidugi tegelikult arvavad sama oma sõpradega kohta), naised aga on ülbed ja kõrgemal seisvad, kuid südames teevad seda vaid selle tõttu, et teisi kaitsta, ning nemad paistavad arvavat, et kõik mehed on lollid ning päris paljud teised naised on kah parajasti lollakad. Võib-olla eksisteerivadki Jordani maailmas vaid sellised sugupooled, kuid isiklikult pole kunagi uskunud, et mu sõbrad nõnda palju paremini hakkama saavad või et vastassugu vaid ülbeid näägutajaid täis on. Võib-olla on selles süüdi aga mu kogenematus, milles ma aga siiski kahtlen.

Ja siit tuleb omakorda Jordan’i kordamisprobleem. Nimelt on seda naiste/meeste värki korratud esimesest raamatust saadik ja täiesti kindlasti kavatseb Jordani kirjanduse-järglane Sanderson seda sama taktikat ka viimases raamatus kasutada. Teiseks Jordani probleemiks on juba mainitud venitamine. See venitamine poleks ka nii väga arusaadav, kui Jordan suudaks raamatuid mingit moodi üksteisest erinevaks teha, kuid pärast poolt aastat tunduvad nad kõik suht ühesugused. Pronto või keegi siin kusagil küll jagas raamatut 3stesse vms gruppidesse, kus siis igaüks jutustas mingit perioodi vastavates kroonikates (Randi võimule tulek, võimu hoidmine jms), kuid see kõik on lihtsalt nii kohutavalt ühte moodi venitatud, et ainult tõelised fännid suudavad raamatutel vahet teha. Mina lollike aga loen neidsamu raamatuid edasi vaid neil lihtsatel põhjustel, et paar tegelast on meeldima hakanud ning tahaks teada saada, mis neist kõigist lõpuks saab. Ning muidugi ka selle tõttu, et mul on rõve komme lõpetada raamatud, mida alustan.

Samas ei tahaks aga ka siiski öelda, et Jordan on üdini läbi kukkunud. Tema auks peab ütlema, et ta on siiski loonud suure maailma, kus on ikka päris palju küsimusi, millele tahaks vastust (mis on ju ometigi hea) ning kohati on ta võimeline isegi huvitavateks stseenideks. Kahju vaid, et ta neid kiiremini ei osanud jutustada.

Teksti loeti inglise keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles