Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Mart Kangur ·

Poolik õhtu härra Kerberosega

(jutt aastast 2004)
https://algernon.ee/poolik_qhtu_kerberosega

ajakirjapublikatsioon: «Algernon» 2004; veebruar [autorinimega August Chang]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Mart Kangur - Jaak Rand - Ivar Ravi «Jaak Rand ja teisi jutte» (2005)

  • Algernon
Hinne
Hindajaid
3
0
2
1
0
Keskmine hinne
3.833
Arvustused (6)

Ega ta jah ulme polnud. Ja tegelt pole minu arvates tegemist ka ilukirjaduslikult suurema õnnestumisega. Lugu on väga selgelt arvu ja numbri kontseptsioonide peale üles ehitatud ning selle kohta on filosoofiliselt ka palju paremini kirjutatud. Aga just see filosoofiline viide on selle loo kõige kõvem osa.
Teksti loeti eesti keeles

Asetasin selle loo eelmise aasta Stalkeri-küsitluses esikohale. 2004 ei olnud selles kategoorias eriti hea aasta ja seetõttu pole vaja seda esimest kohta ka üle hinnata, aga ikkagi. Tegu on äärmiselt vaimuka looga, mis pani ka minusuguse tuima tüübi naerma.

Ajakirjanik küsitleb härra Kerberost, kes on Eesti Harrastusmatemaatikute klubi liige, mille on loonud tislerid, bussijuhid jne. Ühing on alguse saanud ühe tüübi avastusest: numbrite viie ja 6 vahelt leiti senitundmatu täisarv. Avastus tuli ilmsiks juhuslikult, kui 2 ja 5 liitmisel tuli vastuseks ootamatult 8. Samas andis 2 pluss 4 ikka kokku 6. Järelikult... Arv on avastatav ainult käsitsi arvutamisel, arvutid on programmeeritud nii, et seda elektrooniliselt ei tabata. Sealt edasi jätkus klubi tõus. Üks koolkond keskendus -1 ja 1 vahelise ala uurimisele sooviga teha kindlaks, kas null ikka on olemas. Teine tiib Viljandis pühendus arvujada 100-210 uurimisele, kirjeldades esmakordselt arvude 194 ja 195 vastastikust tõmmet. Ja nii edasi. Vaja on lihtsalt mitte olla löödud koolimatemaatika pimeduse dogmaga.

August Changi pärisnimi peaks olema Mart Kangur, filosoofiamagister.

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles