Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

The Women

(jutt aastast 1948)

ajakirjapublikatsioon: «Famous Fantastic Mysteries» 1948; oktoober
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Naised»
antoloogia «Sõna 8», ««Loomingu» Raamatukogu» 1985; nr. 51/52
Ray Bradbury «Kaleidoskoop» 2000

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
2
5
1
0
Keskmine hinne
3.125
Arvustused (8)

Ei tea kas Bradbury on siin sõnadesse valanud omaenda suhtumise naistesse. Üpriski üldistav pealkiri sellele justkui viitaks. Kui nii, siis tundub see suhtumine üpriski terav olevat. Mingit erilist muljet see jutt ei jätnud, aga vihale ka ei ajanud, seepärast saab hindeks rahuldava.

Sisu kohta niipalju, et lugu räägib sellest, kuidas mingi olend, kes oma mõttemaailmalt on väga ilmselgelt naissoost, püüab ühte kena aga lolli modellitüüpi meest tolle naiselt üle lüüa.

Teksti loeti eesti keeles

Mnjah, ka mulle jäi see lugu arusaamatuks. Ka peale originaalis lugemist. Ega ju jutul midagi erilist viga polnudki, aga mida taheti sellega õelda? Sellest ka kolm.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles

Kolmnurkne mees seisab merekaldal, peesitab vahelduva eduga abikaasa kõrval. Mingi hetk kuuleb nagu miskit, tunneb tõmmet mere poole. Naine mõistab (ühtlasi ka tänuks pärastlõunasele unenäole), et mängus lihtsalt peab olema keegi võõras naine. Paaniliselt hoiab oma kallist kolmnurksest mehest kinni, kuid kumb naine siis lõpuks selle mehejõmmi saab? Miski tekstis meenutas K.Orlaud.
Teksti loeti eesti keeles

Kummaline lugu Bradbury sulest. Feeling on täiesti olemas, ängistav ja rahutuks tegev, samuti on üsna hästi välja tulnud oma meest kaitsev naine, kuid see on ka kõik. Jutt põhineb võrdlemisi nõrgal ideel, mees-tegelane on nagu otsustusvõimetu nukk ja see müstiline mereolend pole ka eriti usutav. Kokkuvõtteks - mõneti huvitav, kuid siiski pettumus.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles