Yks säärastest väravatest asub Iraagi territooriumil. Saddam Husseini teadlased yritavad seda lahti muukida, et teiselt poolt leitut sõjalisel otstarbel kasutada. Seepeale muutub ärevaks Iraan. Tema Pyhadus Ajatolla mainib eravestluses, et Allahi sõdalane, kes tolle saatanliku värava taga ennast aatompommiga õhku laseb, saab kindlapeale paradiisi..

Ärevaks muutub ka Nõukogude Liit. 1930-ndatel tõi Molotovi poolt juhitud ekspeditsioon yhe säärase Värava tagant pesakonna mingeid koletisi, keda hiljem sõdades kasutati. Dresdeni Kokkuleppega keelati mytoloogilise relva kasutamine kyll ära, kuid satelliitfotod mingist Afganistaani kylast näitavad ilmekalt, et venelased ei ole sellest leppest kinni pidanud.

Peale selle on Nõukogude Liidul II MS lõpus saksamaalt, Auschwitzi koonduslaagrist leitud, kohutav jumalasarnane olend, nn. Projekt Kaschei, mida USA salateenistused tunnevad koodnimetuse all K-Thulu. Hoitakse seda elukat Ukrainas, eriti salastatud objektil. Ligi pool USA strateegilistest tuumarelvadest on sihitud sellele objektile..

Olukord Lähis-Idas pingestub..

Loo põhiline häda seisnes selles, et vähemalt minul võttis see virr-varr alguses pildi virvendama. Arusaamine sellest mis toimub, tekkis liiga hilja et jutu esimest osa nautida. Edasi oli juba päris muhe. Mil määral siin Lovecrafti stiili parodeeriti ei oska öelda - ei ole toda suurmeest eriti lugenud. Omaette äramärkimist väärib Washingtoni kongressmanide tõsiselt lennukas släng ;)

Teksti loeti inglise keeles

Must Kass

18.04.2002, kell 05:53

tänu Avo hoiatusele teadsin tähelepanelik olla - ning kõike seda, mida ta sisuna mainib, pole sugugi nii otsesõnu välja öeldud. päris kena pseudo-dok, peategelane psühholoogiliselt üsna usutav ja muu seltskond ka, nii et kõlbab lugeda küll. mõned detailid vihjaksid kohati nagu alternatiivajaloole, aga väga ei viitsinud nuputada, kusmaalt siis asjad teisiti läksid.

Teksti loeti inglise keeles

Kristjan Sander

8.12.2008, kell 19:07

Strossi on Lovecrafti maailm veedelnud: sellega on seotud rida jutte ja romaane. Mis mulle nende juures üldiselt ei meeldi - õudne ei ole. Sugugi kohe ei ole. Ja pole muidugi taotletudki, et oleks. Vahel on põnev, vahel lõbus, vahel intellektuaalselt huvitav, aga üldiselt pole kogu selles materjalis kübetki sellest emotsionaalsest laengust, mida vanameister ise luua üritas.

Teksti loeti inglise keeles

Mart K.

11.12.2008, kell 11:50

Nendest Strossi juttudest, mida lugenud olen, kahtlemata kõige meeldivam — külma sõja aegne painav atmosfäär koos Lovecrafti-peletistega, kelle haldamine sõjarditel ilmselgelt üle jõu käib, peaks andma kokku üsna jubeda jutu, ent Stross suudab selle juures säilitada iroonilist huumorimeelt ja pipardada mõnusalt üle alternatiivajalooga. Reagani kuulus halb nali ("Pommitamine algab viie minuti pärast!"); 1950-ndatel sõjaväelaboreis valmis mõeldud ja ehitatud, ent meie reaalsuses masstootmisesse õnneks mitte jõudnud tuumareaktiiv-raketid ("XK-PLUTO"); afgaanide heroiini smugeldamine Vostoki jääaluse järve põhja peidetud Iidsete värava kaudu, jne, jne — just sellised vimkad ja elemendid teevad sisuliselt tõesti kohutavalt sünge loo vahvaks ja ajavad itsitama.

Vähestel on õnnestunud Lovecrafti pärandit niimoodi ümber töötada, et säiliks algne vaim, ent ilmselgelt oleks tegu täiesti uue väärtusega, mis ka omil jalul, vanameistri varjule nõjatumata püsida suudaks. Stross on selles mõttes oivaline literaat. Ehkki hilisemates spionaaži-Mythose-popurriides ("The Atrocity Archive", "The Concrete Jungle" jt) pole Strossi haare enam nii vahe ja külm kui "A Colder Waris", ei pane ma talle seda kuidagi pahaks. "A Colder Ware" saab olla ainult üks ja see üks on ka täpselt õige pikkusega — romaaniksvenitamine oleks hea jutustuse tõenäoliselt tapnud.

Teksti loeti nostalgilises meeleolus