Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· John Christopher ·

The White Mountains

(romaan aastast 1967)

Sarjad:
Hinne
Hindajaid
3
2
0
0
0
Keskmine hinne
4.6
Arvustused (5)
Pronto

Väga musta tagapõhjaga tulevikufantaasia. Teatavat sorti masinad -- Tripoodid on hõivanud Maa. Inimkond on paisatud aja mitusada aastat tagasi ehk siis ajastusse mis ei tundnud masinaid. Kõikidele inimestele istutatakse pähe teatavat sorti riistapulk -- nn. "Cap" mis teep nad tripoodidele kuulekaks. Will Parker otsustab selle vastu võidelda ning põgeneb koos kahe sõbraga "Valgetesse Mägedesse" (alpid), kus viimased vabad inimesed peavad võitlust inimkonna olemasolu nimel. Kuigi see teema võib tunduda pisut leierdatud olin ma siiski ääretult meeldivalt üllatunud -- raamat on tõesti hiilgavalt kirjutatud, s.t. usutavalt ning hea maitsega.
Teksti loeti inglise keeles
Avo Nappo

Tähendab, siin baasis on miski eksitus. Esitex ei ole tegemist (rangelt võttes) triloogiaga ja teiseks ei ole see raamat mitte esimene vaid teine. Eelmisest raamatust ("When The Tripods Came") tuttavad tegelased on maandunud end Alpides peitva ja kahtlaselt omaaegsele prantsuse vastupanuliikumisele sarnaneva partisanide pundi kaitsva tiiva alla. Tegevus jätkub suhteliselt lineaarselt ja erilist kvaliteedilangust võrreldes eelmise osaga täheldada ei ole.
Teksti loeti vene keeles
Andri Riid

Korralik ulme-lastekas (minu sellealases TOP 3-s hetkeseisuga), mille lugemine ei tee eriti kahju ka vanematele inimestele. Mõned asjad on pisut lihtsustatud (no näiteks kasvõi tripoodide olemus ja motiivid, mida praktiliselt ei selgitata - aga see on põhjendatav sellega, et lugu on esitatud nooruki vaateväljalt), kuid raamat on kiire (ca 3 tundi) ja põnev lugemine.

Kommentaariks eelmisele arvustusele - tegu on raamatuga, millest igal juhul sarja lugemist alustama peaks, sest see proloog on 20 aastat hiljem juurde tekkinud - ja nii on kasulik ka igal teisel juhul toimida. Ja lõppude lõpuks on mul tunne, et siiski on just Avol midagi segamini läinud. Vaevalt et proloogis samad (lapseeas) inimesed tegutsevad - siin nad alles põgenevad kodukülast üle mere Prantsusmaale.

Aga paralleelid tekkisid selle üsnagi õhukese raamatu lugemise ajal nii Hobbi "Salamõrtsuka õpilase", Hector Malot` "Perekonnata" kui kasvõi Asimovi "Profession"`iga.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Ruumet

Kunagi 80ndate lõpul või 90ndate alguses tuli soome pealt seriaal "Tripodide aeg". Vaatasin siis seda suure huviga. See seriaal oli vist tehtud Austraalia telekompanii poolt ja mulle tol ajal avaldas sügavat muljet tehniline teostus: hiiglaslikud Tripod-id. Näitlemistöö oli aga vist suht keskpärane.

Lugu sundis lugema see, et avastasin tänu Baas-ile, et see kunagine seriaal põhineb raamatul. Loomulikult tuli siis see raamat netiavarustest üles leida ja läbi lugeda.

Loo lineaarsuse ja suht mannetu lõpu tõttu sellele head hinnet ei anna, samas aga loeks ikkagi järjed ka üle.
Teksti loeti inglise keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Ruumet

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Ruumet

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles