Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

The Truth

(romaan aastast 2000)

eesti keeles: «Tõde»
Tallinn «Varrak» 2007 (F-sari)

Sarjad:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
3
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.5
Arvustused (6)

Ankh-Morporki linnas levivad kuuldused, et päkapikud, sindrinahad, on avastanud mooduse muuta tavaline tina ehtsaks kullaks! Rahvas on ärevuses. Alkeemikud suisa paanikas, on nemad ju sellist leidust sajandeid, kui mitte aastatuhandeid taga otsinud. Tõde osutub märksa lihtsamaks ja sugugi mitte alkeemiliseks - päkapikud on leiutanud trykipressi. See aga, teadagi, on kummaliselt mõjuvõimas ja tulus aparaat!

Õnnelik juhus viib päkapikud kokku informaatorina leiba teeniva aadlivõsukese de Wordiga. Viimane saadab iga kuu Kettamaailma vägevatele kirju Ankh-Morporkis aset leidnud uudistega. Trykipress sobib sellisesse ärisse nagu rusikas silmaauku, ning loogilise jätkuna ilmub linnas peagi esimene ajaleht - "Ankh-Morpork Items", mis trykivea tõttu saab tuntuks nime all "Ankh-Morpork Times".

Samal ajal plaanitsevad kohalikud ultrakonservatiivsed jõud palgatud mafioosnikute abiga järjekordset riigipööret. Paraku ei arvestanud paharetid, et lisaks Samuel Vimesi korravalvuritele tuleb neil nyydsest tegemist teha ka vaba ajakirjandusega. Asja asub uurima nyydseks reporteriametit pidav de Worde.

Siin ta siis on, Kettamaailma sarja väikest viisi juubeliväljalase - 25 osa. Nagu Pratchettil enamasti, on ka selles raamatus kaks põhilist tegevusliini. Yks hea, teine mõnevõrra kehvem. Esimene tegevusliin vaatleb de Wordi seiklusi ja sebimist kohaliku Pravda (tõde, ingl. k. truth) ymber, olles igati muhe ja imo kõrgemal Pratchetti keskmisest tasemest.

Inglise amazon.co.uk`le antud intervjuus mainis Pratchett et kuna ta ka ise noorpõlves ajakirjaniku ametit pidas, siis osa de Wordi karakterist ja temaga aset leidvatest jaburatest juhtumustest on ysnagi autobiograafiliste juurtega.

Teise tegevusliini kangelasteks on eelpool juba mainitud mafioosnikud, Mr. Pin ja Mr. Tulip. Praktilise meelega paharetid, kelle omavahelised dialoogid on ilmsete mõjutustega Samuel L. Jacksoni ja John Travolta mängitud kangelastelt "Pulp Fictionist". See osa raamatust, on yldiselt.. kehvapoolne.

Kokkuvõtteks. Võrreldes Pratchetti viimaste romaanidega (v.a. "Carpe Jugulum", seda pole ma veel lugenud), on tegemist siiski suhteliselt parema kirjutisega. Ega "Viiendal Elevandilgi" viga polnud, aga käesolev raamat on esmamulje põhjal nii umbes poole pygala võrra parem. Hindeks viis miinus.

Teksti loeti inglise keeles

Hea. Lord Vetinari Eesti presidendiks! Ankh-Morporki Times`i kohta võiks ka tulevates osades midagi olla. Kasutades ühe peategelase sõnu: "-ing great".
Teksti loeti eesti keeles

Ma pean tunnistama, et midagi selles autoris siiski on. Öelgu etableerunud erudiidid mida tahes, kuid näiteks reljeefsed ja meeldejäävad karakterid on siiski üks hea kirjanduse tunnuseid. Nagu ka oskuslik dialoog. Viimase näiteks võiks tuua stseeni, kus Worde vesteldes Vimesi ning Anguaga mainib, et peab kordnik Nobbsi libahundiks ning tuppa sugeneb mitmetitõlgendatav vaikus...

Mulle näib, et lihtlugeja jaoks on peamiselt Pratchett see, kes vabastas High Fantasy juba ammu tühja tünni kõmina sarnaseks muutunud paatosest. Ja minu silmis on see teene. Muidugi ajas sama asja - küll hoopis teises suunas - ka Moorcock, aga tema pole siiski massiautor.

Kõige rohkem käib mulle T.P. juures närvidele odava seiklusjutu või märulifilmi kompositsiooni külge klammerdumine, mis antud teoses väljendub lõpumadinas, peresuhete liinis ning viimaste lehekülgede koketeerimises. Kuidagi nagu nõme on, kui autor üht traditsiooni rõõmsalt murendab, kuid teist samal ajal nürimeelse visadusega tsementeerib.

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles