Kampa kuulumiseks on vaja teha julguseproov. Kes õgib roiskunud toidujäätmeid ja peaaegu annab otsad, kes seisab kummitusemaja uksel ja tuleb tagasi. Väike lombakas tüdruk otsustab minna kummitusmajja ja vaadata seal ringi. See on kõhe, kuid kord väljaöelduna ei saa ta taganeda endast.
Kummitusmaja ilmub täiesti ootamatult linna panoraami. Tõsi, alles pärast seda, kui raketivabrikant on ostnud selle krundi enesele ja tahab sinna maja ehitada. Maja kord on, kord pole. Tuleb oodata ja vaadata. Isegi lähedale minnes ei tule maja ligemale. pigem vastupidi, ta nagu põgeneks, aga enesele ootamatult satutakse ta uksele. Tüdruk näeb majas midagi sellist, mida ta ei suuda teistele kirjeldada, aga kindel on vaid see, et akna juures seisab tornikõrgune tüdruk ja aina ootab... Maja ise tõuseb taevasse.
Akna ääres seisab räbalais tüdruk. Räbalais mitte seetõttu, et tal poleks korralikke riideid. Need riided pole kuigi vanad, aga nad kuhtuvad koos kahvatu tüdrukuga, kelle silmad olid kord taevasinised... Ta ootab...