Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Johnny and the Bomb

(romaan aastast 1996)

eesti keeles: «Johnny ja pomm»
Tallinn «Varrak» 2007

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
1
2
0
0
Keskmine hinne
3.75
Arvustused (4)
Kristjan Ruumet

Johnny & Co-l on jälle tegemist, et tasakaalustada ja korda seada ajavoolude erinevad harud. Seigeldakse edasi ja tagasi aastatel 1941 199? .
Ettetulevad probleemid ja jamad on tuttavad kõigile, kes on näinud filmitriloogiat "Tagasi tulevikku". Midagi sisukamat see lugu ei sisaldagi.
Teksti loeti inglise keeles
Toomas Krips

Üks idee seal vist siiski oli - et ajas reisida ja sellest aru saada, pead sa olema vaimuhaige. Aga viis tuleb sellest, et ükskord, aastaid tagasi, nägin ma õudusunenägu ajareisist tagasi Teise ilmasõja aegsesse Inglismaale ja on väga meeldiv, kui sulle su unenägusid uuesti meelde tuletakse.
Teksti loeti inglise keeles
Johannes Koit

Ajarännu temaatika on alates Wellsist saati väga populaarne olnud. Paljud ulmekirjanikud üritavad selle ideega midagi peale hakata ning ainult vähestel õnnestub tõeliselt üllatada. Pratchetti "Johnny ja pomm" on selline suhteliselt turvaline ajas seiklemine. On suur probleem, mida üritatakse lahendada ning loomulikult ei saa peategelased sellega kohe esimesel korral hakkama. Kirjutatud on asi lahedalt, kuid olgem ausad, ideed pole tegelikult ollagi. Sellepärast ka kolm.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Me tunneme Prätsetit (sorry...) ikka peamiselt tema kettamaailma lugude järgi ja seetõttu, olgem ausad, mõjuvad tema Inglismaad käsitlevad jutud kuidagi võõrkehana. Ega need midagi väärt polegi, samas meeldivad mulle tolle irvhamba hilisemad lood rohkem kui varasemad. Neile on tekkinud sisu ja sõnum. Ühesõnaga, säilitades oma laheda jutustamisstiili, kus peaaegu iga lause on hea kild, üritab ta lugejale ka midagi öelda. Neis on omalaadset sügavust ja kuidagi väga helget inimlikkust, mis laseb neile palju andeks anda. Noh, see lugu ei kanna ühestki otsast välja, lugu nagu ei olekski, ometi on seda hea lugeda...
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Ruumet

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Ruumet

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles