Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Poul Anderson ·

My Object All Sublime

(jutt aastast 1961)

ajakirjapublikatsioon: «Galaxy Magazine» 1961; juuni
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Mu kõrgeim siht»
autorikogu «Taevarahvas» 2008

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
9
3
0
0
0
Keskmine hinne
4.75
Arvustused (12)

Puhas viis! Nii palju traagikat ühes lühikeses loos, et võtab nina lörisema. Jutt kujutab endast tinglikus kõneviisis esitatud karistust kandva kurjategija pihtimust. Karistuseks on organid ta küüditanud minevikku. Loo tegevuse hetkeks on suuremad raskused seljataga ja jutustaja suutnud enesele võõras ajas kodu ja pere luua. On ära harjunud. Kuid kelleks osutub pihtimuse kuulaja?
Teksti loeti inglise keeles

Kui ma peaks valima mõne lühijutu, mis minu meelest kõige tabavamalt iseloomustaks Poul Andersoni loomingut kõige paremast küljest, siis ilmselt valiks ma just sellesama loo...

Siin on ajarändu, siin on erinevate maailmade ja eetikate konflikti, siin on traagikat – need asjad seostuvad mul just Poul Andersoni lugudega ning seetõttu tähistan ma just sellele jutule antava viiega ühe oma lemmikkirjaniku sünnipäeva.

Eesti keeles pole see jutt küll ilmunud, kuid eksisteerib Marek Laane käsikirjaline tõlge... sealt siis see märkus, et loetud eesti keeles.

Sisust aga ei taha (ja ka ei saa) ma eriti rääkida, sest jutul on puänt ning tegelikult peab seda lihtsalt lugema ja nautima!

Teksti loeti inglise, eesti ja vene keeles

Ma olen seda tõesti eesti keeles lugenud vaid. Mareki mitteametlikus tõlkes:) Aga lugu on super... 15aastaselt seda lugedes võib muidugi pettuda... sittagi ei toimu ja on miski vestlusjutt.... aga kui mõelda kogu sellele elatud elule jne jne jne, siis on ikka valus küll. Sisu puändi tõttu keelatud avada...
Teksti loeti eesti keeles

Mul tekitas lugu kerge deja vu tunde-kohe meenusid Ray Bradbury "Rebane ja mets" ja Kir Bulõtšovi "Hirmust".... ehk siis veidi sarnane skeem. Aga ega ta paha jutt olnud jah.
Teksti loeti eesti keeles

Lisaks puhtale lugemiselamusele pani see jutt mind taaskord ümber hindama ajas rändamise võimalikkust, mille üle mulle sageli mõtiskleda meeldib.

Idee on võimas, puänt on võimas - ühesõnaga lugu, mida võib kasvõi lastelastele ümber jutustada. :-P

Teksti loeti eesti keeles

Sisust täpsemalt selle jutu puhul ilma olulisi detaile ära andmata pole ilmselt võimalik rääkida. Vihjeks vaid niipalju, et keskseks teemaks on ajaränd. Jutt ise algab üsna tavaliselt. Ühel õhtul hakkab üks mees oma sõbrale pajatama üsna kummalist lugu, mis on küll kenasti traagiline, kuid ei avalda erilist muljet. Alles puänt paneb kõik paika. Viis
Teksti loeti eesti keeles

Sünge lugu, mida oli endiselt nauditav lugeda, vaatamata asjaolule, et olin puändiga kursis. Ma oleks tollest ajasrändamisest küll tahtnud rohkem kuulda, lisaks tundub mulle endale et kaugesse minevikku saatmine on üksikkongis vegeteerimise kõrval ikka eriti luks-karistus. Eriti kui takistusi pole endale minevikus pere soetada või muud asjalikku teha.

Lõpulause Babüloonia kohta pani mõtlema, kuidas ise sellises olukorras käituks, kus sihtkohast on tuttav ainult nimi, elu-olust aga isegi mitte udust arusaama...Hea lugu, võimas!

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles