Jutule on omane puudus, mis härib mind paljude omaaegsete Ellisoni ning paljude kaasaegsete ja moodsate anglo-ameerika autorite lugudes. Tahtmine kirjandust (seda suure algustähega) teha on nii suur, et kogu loominguline aur läheb vormi peale ning teksti lugemise järel avastad, et sisuks oli enam kui tavaline ja parimal juhul leidliku jõnksuga pulpskeem.

On mingi mees, kel ei lähe elus hästi ning kel tundub, et ta ei ole pärit Maalt...

Neli selle eest, et Harlan Ellison oskab kirjutada... see neli on siiski üsna nõrk, sest lugemisjärgselt oli mul suhteliselt pettasaanud tunne. Et kas see oligi kõik..!

Teksti loeti eesti keeles

Meelis Sepp

27.06.2007, kell 17:23

Aga minule meeldis, eriti just puändi pärast, mis keeras asjad täiesti tagurpidi. Ja Ellisoni kirjutamisoskus ilmneb sellest lühikesest laastustki.

Ma ei saanud ainult aru, mis see vein siia puutus...

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Rätsep

3.07.2007, kell 21:06

Selliste lugudega paistis silma Bradbury-maailmavalust haaratud rumalalt käituvad peategelased, kes lõpptulemusena alati veelgi sandimasse situatsiooni satuvad ning kellele ei oska ka kuidagi kaasa tunda, kuna neil puuduvad nii elementaarne loogiline mõtlemine kui võitlusvaim. Antud loo peategelasel on tõesti sandisti läinud-tütar surnud ja poeg sant, ent lisaks räägib ta veel teistele oma tulnuklikust päritolust, ehkki reaktsioon sellele saab olla vaid ühene, hoolimata varem või hiljem saabuvast surmast kiirustab ta enesetapuga jne. Ning milline see elu Kaw koduplaneedil täpselt oli, seda me teada ei saagi.

Teksti loeti eesti keeles

Indrek Hargla

31.07.2007, kell 05:20

Olen nõus, et selline pulp-skeemil põhinev lugu, mida on elustatud moodsa kirjanduse nõksudega. Episoodlik lugu, milles kõige paremini on ehk õnnestunud olmedetailid, puänt on nutikas, kuid tervikuna pole see lihtsalt selline lugu, millele ma "viie" paneksin.

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Sander

3.08.2007, kell 23:31

Kui Simakil kujunesid igal planeedil - ka Jupiteri ammoniaagivihmas - eluvormid sellisteks, mis oma kodumaailma nautida suutsid, siis hingekriipivate visioonide meistril Ellisonil on muidugi vastupidi. Et siis kõiki mõistusega eluvorme ei ühenda mitte janu teadmiste järele või avastamisiha või midagi muud sellist üllast, vaid lõputu virisemine ja igatsemine kohtade järele, kus meid parasjagu pole.

Teksti loeti eesti keeles

Arvi Nikkarev

12.08.2007, kell 16:14

Kui ma 1998 "kirjastajaks" hakkasin, lootsin aja jooksul avaldada kaks raamatut nii Spinradilt, Silverbergilt kui ka Aldissilt. Ellisonilt tahtsin avaldada kolm kogumikku (esimeses jutud kuni 1969. aastani, teises aastatest 1967-1980 ja kolmandas hilisemad). Spinradi ja Silverbergi osas unistused täitusid, Aldissi teist kogumikku (kus oleksid sees üksnes ulmejutud) ei tule, sest suhted Riias asuva agentuuriga on katkenud. Ka Ellisoni kahte järgmist kogumikku ei õnnestu avaldada, sest kirjaniku nõudmisel ei tohi ma edaspidi tema kogumikke lõhkuda ega mixida. Kindlasti õnnestuks mul omapoolsete järeleandmiste hinnaga mingi talutav kogumik avaldada. Aga milleks? Muide: "Koletis, kes kuulutas armastust..." meeldis Ellisonile väga ja ta lülitas raamatu oma ametlikku bibliograafiasse (vene omad jt ei ole seal mitte).

Kuid eesti ulmefännid on seda väärt, et paar Ellisoni juttu nende lugemislauale võiksid ilmuda. Sestap valisin antoloogiasse Ellisoni nende juttude seast, mis auhindu pole saanud, nominandid pole olnud ja üldse... Valisin mulle meeldinud reajuttudest (veel 30-40 väga head on tõlkimata) kaks. Kui keegi (kasvõi ma ise) tahaks edaspidi avaldada Ellisoni kogumiku, siis nende kahe loo ärajäämine võimalikust raamatust ei peataks mitte seda ettevõtmist.

"Kummaline vein". Kas võib paremini ja täpsemalt kujutada inimese ahistust, lootusetust ja võõrandumist! Ulmejuttude hulgas pole mulle ühtegi ette sattunud, mainstreamis küll.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Andreas Jõesaar

1.10.2007, kell 14:16

Mis on mul lisada? Ega eriti midagi. Kuigi lugu ise oli algusest peale üsna sirgjooneline ja võib-olla isegi veidi igav, siis lõpupuänt oli väga hea.

Loo pealkiri jäi mullegi täiesti arusaamatuks.

Teksti loeti eesti keeles

Ilmar Kerm

10.10.2007, kell 22:46

Johannes Koit

21.09.2008, kell 20:42

Üleüldiselt tasemel jutt. Idee on küll hea, kuid mitte just kõige säravam. Pigem väärivad äramärkimist masendav meeleolu ja leidlikud detailid. Ometi ei vea päris viite välja. Selleks oleks pidanud asjal natuke rohkem sisu olema. Tugev neli.

Teksti loeti eesti keeles