Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Harlan Ellison ·

Broken Glass

(jutt aastast 1981)

eesti keeles: «Klaasikillud»
antoloogia «Pilet utoopiasse» 2007

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
2
6
2
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (10)

«Klaasikillud» on jutt, mille puhul ilmselt nii mõnigi väidab, et see pole ulme jne. Isiklikult mind sedasorti kahtlused/kõhklused ei vaeva... ja seega pean ulmeks küll.

Üks naine fantaseerib pikal bussisõidul lesbilisest seksist kolme naisega ning avastab ootamatult õudusega, et tema fantaasiates on keegi mees, kes seda pealt vaatab. Oleks et ainult vaatab, aga suisa sekkub...

Hästi kirjutatud ja leidlik jutt! Ma suisa imestan, et selle esmatrüki kohaks mõni meesteajakiri polnud. Tegelikult siiski ei imesta, sest paljud nö. mehed peaksid seda juttu ilmselt häirivaks või siis toetustekstiks feministidele. Kuid see on juba selliste nö. meeste probleem, sest normaalset inimest ei tohiks häirida karm ja detailne käsitlus elu mõningatest tahkudest.

Hilisema märkusena pean siiski tõdema, et olin Ameerika meesteajakirjadest liialt halval arvamusel. Jutu kordustrükk ilmus ajakirjas «Gallery» ning kaanel ilutses lööklause «Harlan Ellison`s angriest fiction».

Teksti loeti eesti keeles

Impressionistlik erootilis-perversne lühijutt, mis peaks mõjuma üsna tugevalt, kui kõike toimuvat endale väga elavalt ette kujutada. Ilmselt ilmneb sellest päris hästi Ellisoni meisterlikkus, sest süzheed kui niisugust praktiliselt polegi, on vaid väga tugevate sõnadega esitatud tunded, läbielamised ja nägemused. Ma oleks tõenäoliselt "viie" pannud, kui lool oleks puänt ka.
Teksti loeti inglise keeles

Skarabeus püüab avaldada ulmet, mis ka täiskasvanud inimesele hea lugeda. Sellele olen ka varem vihjanud (näit. "Suure lõõsa" tagakaanel). Muide: Nõmme raamatupoe juhataja tagastas mulle 2002. aasta juunis, kui läksin neile "Taevast kukkunud loomaaeda" pakkuma, kõik "Suure lõõsa" eksemplarid ja teatas, et edaspidi nad ühtegi Skarabeuse raamatut vastu ei võta. Niipalju siis täiskasvanutele suunatud ulmest.

Olen läbi lugenud ca 10 Ellisoni ingliskeelset kogumikku ja "Klaasikillud" on minu meelest nagu kõige rohkem täiskasvanud lugejale suunatud, vähemalt meesteajakirjadele küll. Usun siiski, et "Pilet utoopiasse" oma "Klaasikildudega" sellist reaktsiooni ei põhjusta, nagu "Katkuaastate päevikud" Spinradi raamatus tegi.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ulme nagu on, aga siiski see jutt mulle ei meeldinud. Ja mitte sellepärast, et see lugu on rõve, perversne ja vastik - sellised lood on kohati väga head - vaid hoopis sellepärast, et ma ei näinud sel tekstil mingit iva. Võimalik, et kui kunagi selle iva leian, siis tõuseb ka hinne.
Pealkirja ja sisu vahelised seosed jäid samuti häguseks.
Teksti loeti eesti keeles

Ka minu meelest on tegu ulmega, kuigi ruumi jääb ka teistsuguseks arvamuseks. Üldiselt on Ellison (omasooihara naise) sisemaailma kirjeldamisega hästi hakkama saanud. Kohati mõjub tegelaskuju küll natuke liiga mehiselt, kuid kui arvestada asjaolusid, siis ilmselt peabki see nii olema. Sisu on selle teksti puhul triviaalne, olulised on meeleolukirjeldused. Viite ei anna, nelja saab küll.
Teksti loeti eesti keeles

On ulme, ei ole ulme... Selline piiripealne lugu, ma ise liigitaks selle pigem õuduka alla. Aga samas, ega silt nüüd kõige olulisem ka pole. Lugeda oli huvitav, aga tekst oli kuidagi... kuidas seda nüüd öeldagi ... pisut räige, isegi rohkem räige kui pisut. Piisavalt räige, et mind ebameeldivalt häirida.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles