Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Michael Swanwick ·

The Very Pulse of the Machine

(jutt aastast 1998)

ajakirjapublikatsioon: «Asimov`s Science Fiction» 1998; veebruar
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Et on üks masin see maailm»
antoloogia «Mardus: Juubeliväljaanne» 2001

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
1
5
4
2
0
Keskmine hinne
3.417
Arvustused (12)
Arvi Nikkarev

Käesolev Swanwicki novell võitis 1999. aasta Hugo auhinna ning esindab hardSF suunda. Tegevuskohaks on Jupiteri kuu Io. Peategelane Marta Kivelsen jäi ellu, kui kulguriga juhtus avarii. Ta kaaslane Juliet Burton hukkus. Martal oli hapnikku peaaegu neljakümneks tunniks ja ta hakkas oma kaaslase surnukehaga kosmosesüstiku poole liikuma. Kogu see lugu - mis algul muutub üha müstilisemaks, aga lõpuks saab teadusliku lahenduse - räägibki sellest raskest minekust. Reetmata kuidagi jutu põhiideed, mainin vaid, et stardirakett sai järjekordses maa(=io?)värinas vigastada ja raske rännak oleks nagu olnud asjata. Aga... lugu leiab ootamatu lahenduse.

Millegipärast ei tekkinud lugedes samasugust vaimustust kui neil, kes selle aasta parimaks ingliskeelseks novelliks hääletasid. Mina hindan tugeva nelja vääriliseks.
Teksti loeti soome keeles
Raul Sulbi

Ei saa paraku kahest paremat hinnet panna. Igav ja tuim jutt, idee parajalt totakas ja ebahuvitav. Emotsionaalsust sama palju kui toolijalal. Aga autor ometigi oskab! Paremini. Palju paremini.

Swanwick on selline kummaline kirjanik, kes suudab luua tekste, mida oma absoluutseiks lemmikuiks pean, ja siis kirjutada asju, mis mind oma tuimuse ja totakusega lihtsalt vihastavad.

Pean jutu maakeeles avaldamist ruumi ja energia raiskamiseks.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Korralik käsitöö, kuid paraku mitte kriipsuvõrragi enam. Üldiselt on mulle täiesti arusaamatu, miks taolisi lugusid auhinnatakse.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Tegemist on jutuga, mis meenub vaid meenutades. Et on üks jutt kusagil kogumikus, mis räägib ühest maailmast. Ei olnud huvitav see maailm ja kui kogu loo sisu enam huvitav ei ole, siis miks peaks kõrgelt hindama?
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Mulle meeldis. Swanwick oli välja m6elnud korraliku loogilise skeemi ja selle siis ka teostanud. Miks sellele kyll mingi auraha anti ei j6ua hästi pärale, aga eks targemad teavad.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Teostus jutul on hea, kuid mitte midagi enamat. Idee on natuke rumal ja Hugot pole imo kah väärt. Erilist tunnet lugedes ei teki ja kui nyyd seda meenutan meenub vaid, et yks tibi ronis surnud tibiga mööda Iod ja lõpuks hyppas laavasse või kuhugi, et saada surematust. way to go
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Lihtsalt suurepärane jutt, täielikult väärt teenitud Hugot. Swanwick on selline kirjanik, kes mulle enamjaolt kui ma teda lugema olen sattunud, ei meeldi ja vahest harva on selline "käib kah". Aga selle looga kompenseerib ta osaliselt oma mõnede teoste (näiteks romaani "The Iron Dragon`s Daughter") tekitatud ebameeldiva mälestuse. Hea lugu, ma olen seda küll kunagi 10+ aastat tagasi varem ka lugenud, tookord aga ei jäänud sellest mingit märkimisväärset muljet. Nüüd jäi.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:
Kristjan Ruumet

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Ruumet

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles