Natuke siiski: on üsna levinud süžee, et saabub miski võitmatu vaenlane ning siis meie väetid maalased peame temast jagu saama. Sheckley positiivne panus levinud süzeesse on see, et päris vaenlane polegi veel kohale jõudnud, tegu saadikuga!

Tahaks sellele loole viite panna, aga midagi segab, kuidagi tuimavõitu oli... jääb neli, aga hästi mitme (nii kolme-nelja) plussiga.

Teksti loeti inglise, vene ja eesti keeles

kuits

17.03.1998, kell 05:32

Hea jutt, aga kuda see kaitse NII kehva oli, et mingid Maa matsid selle katki tegid. Huvitav, kuidas nad seda Maad siis ikkagi maskeerisid?

Teksti loeti eesti keeles

Laur Salundi

25.03.1998, kell 09:37

See katkitegemine võttis ju ka ikka omajagu aega ja mõistust, nii et pole ta nii lihtne midagi. Igal juhul hea lugu.

Teksti loeti eesti keeles

Ulmik

20.04.1998, kell 15:13

See on ju lõpp geniaalne lugu.Lõpuks ometi on maa tüübid hädas tyybiga, kes lihtsalt ei sure.Eriti masendav koht mingi Maa-armastaja jaoks on see kui kõik olemasolevad relvad olid juba äraproovitud Saadiku peal, siis tõugati sinna veel ebausustmingi puuvõõrik. Kahju, et ME võitsime selle lahingu. Maskeerimine???

Teksti loeti eesti keeles

Andri Riid

7.06.1998, kell 16:52

Neli pluss

Teksti loeti eesti keeles

Kristjan Sander

1.12.1998, kell 21:12

Kõige parem Invasiooni aineline lugu Terry Carri "The Colors of Feari" järel, mida olen lugenud. Aga jäi arusaamatuks, milliste füüsikaseaduste järgi tegevus toimus.

Teksti loeti eesti keeles

Alari Rajande

1.12.1998, kell 22:20

Jaanus Trolla

23.08.1999, kell 15:39

Adrifted

29.01.2000, kell 20:42

Aga miks inimesed tahavad teha katki seda, mis on teistsugune?

Teksti loeti eesti keeles

Kalevipoeg

26.07.2000, kell 13:21

Vaata, see oli nyyd kyll hea lugu Surematust, kes maale tuleb. Ja muust sellega seonduvast, milles vihjed veel mitmele teiselegi heale loole. Neid teisi häid lugusid aga ei tulnud... ehk jättis autor nad meelega lahti kirjutamata, ehk jäi oskusi napiks - ent see välise taga aimduv aitas loo kvaliteedile ainult kaasa! Minu arust on see ytlematajätmiste kohta ehk isegi parim näide...Ja tuleb tunnistada, et Sheckley ON hea kirjanik. ladusa keelekasutusega, heade ideedega ( kuigi võib ju ka olla, et olen talt ingliseski vaid paremikku lugenud). Päris kahju kohe, et teda nii vähe maakeeles on leida - temasugused just ulmefänne tekitavadki.

eab ytlema, et "Täheajale" tehti selle looga ilus algus... lyhijutud, mis järgnesid, enam kõik nii head ei olnud, kuigi oli ka paremaid. Kahju ainult, et see yritus koos "Tänapäeva jutulisaga" muutusteaja voogude alla mattus...

Teksti loeti eesti keeles

Tarts

16.07.2001, kell 11:02

"Täheaeg" oli VÄGA sheff ajakiri ja mul on sygavalt kahju, et teda ainult 2 nummert ilmus. Shekley on VÄGA sheff kirjanik, kelle lugemisest mul kindlasti mitte kahju pole. Antud jutt ei ole kyll tema paremiku hulgast (tal on tunduvalt etemaid lugusid), kuid lugemist väärib ta kindlasti.

Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Ats Miller

16.07.2001, kell 11:59

Olles kunagi ammu läbi lugenud ("Lilled Algernonile" ilmunud "Ghost V" õhutusel loomulikult!) mingi autori jutukogu (mida ma ei suuda enam identifitseerida), pean ütlema, et tüüpiline Sheckley tema tüüpilises 50-ndate ulme taustal kirjutatud SF-lugudega, mille loogiliseks jätkuks kolmkümmend aastat hiljem pean "Hitch Hikers Guide..."-i - pigem flirtimine pseudoteadusliku atribuutikaga ja ootamatu ning enamasti vaimukas lõpp, mis aga ei lase teost sugugi tõsiselt võtta ja võib mõne seda "rauda" väga tõsiselt võtva lugeja ka lausa raevu ajada. (Vähemasti tolle omaaegse kogu kõik jutud olid sisuliselt sellised). Seega - lahe lugeda. Ja kõik.

Teksti loeti eesti keeles

Taavi Kalju aka Ghilderich

21.11.2001, kell 19:28

Hea ja lahe lugemine.

Teksti loeti eesti keeles

Krafinna de Kraax

28.04.2002, kell 22:37

Kõigepealt: hästi valitud pealkiri. See kindlasti lisab punkte loo kontole.

Nauditav mäng maakate ja tulnuka vahel. Nii naljakas kui see ka pole, maalased suudavad esimese lahingu võita. Aga edasi läheb hullemaks. Mingi visioon antakse sellestki.

Alguses tekitas tüdimuse, et jälle, tulnuk versus maakas, kuid loo arenedes muutus kedratud süžeega lugu millekski enamaks. Võibolla seepärast kõrgeim hinne.

Teksti loeti eesti keeles

Andreas Jõesaar

23.12.2006, kell 01:42

See on üks neid väheseid ulmelugusid, mida mulle on ümber jutustatud. Olin siis vast 14, aasta oli 1987. ja "Täheajast" polnud veel õhkugi. Hiljem seda ajakirjast lugedes oli äratundmise rõõm suur. Ja ka nüüd, aastaid hiljem ikka hea lugeda.

See lugu meeldib mulle eelkõige oma huumori poolest, neid kohti, kus laginal naerda saab, on mitmeid.
Jutus on ka mõned küsitavused, aga need on tühised.

Hinne kahtlematult kõrgeim.

Teksti loeti eesti keeles

Märt Saar

28.12.2011, kell 00:01

Diplomaatiline puutumatus on minu esmakokkupuuteks Sheckleyga. Kuna tema muid teosed lugenud ei ole, ja 50ndate ulmekonteksti ei tunne, siis võrdlejat minust pole. Meeldis ladus jutustamisoskus ja loogikapõhine lähenemine, aga ka lahendamine ja lahenemine, mis ulme puhul mu meelest üsna tavatu on.

Teksti loeti inglise keeles