Kasutajainfo

Isaac Asimov

2.01.1920–6.04.1992

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Isaac Asimov · Robert Silverberg ·

The Positronic Man

(romaan aastast 1992)

eesti keeles: «Positrooniline inimene»
Tallinn «Hotger» 1999

Hinne
Hindajaid
9
12
8
1
0
Keskmine hinne
3.967
Arvustused (30)

Tegevus toimub oluliselt hiljem, kui "Kadunud robotis". Ja meenutas mulle niihästi "Linna", kui ka "Time and Again" - mõlemad vist hoopis Simac`ilt?Ühest küljest oli peategelane inimpõlvkondi üle elav intelligentne robot, teisest küljest aina inimesega sarnasemaks muutuv ja samastuv adroid. Kuid meeldis palju rohkem - vähem kumas läbi see Ameerika 50.-60.-ndate aastate neegriprobleem. Kuigi raamatus püüti vastupidist tõestada, arvan, et robotite tootja tegi ainuõigesti, kui piiras liiga tarkade robotite tootmist - see teema on muuseas jälle aktuaalseks muutunud hoopis tänu kloonimise arengule - kui saab kloonida inimese rakust talle varuosa, siis jumala pärast, ilma ajuta, muidu on ta ju uus inimene koos kõigi kaasnevate õigustega. Peategelane ei olnud liiga sümpaatne - nagu on väga raske olla ühel lainel puude ja sellest põhjustatud kinnisideedega inimesega, nii ka NDR-ga. Ei saanud ka aru, miks teda nn "auinimeseks" ei oleks võinud tunnistada teenete eest, seda enam, et ta oli ainus. Lõpp oli sümpaatne - võibolla ongi ainus asi, miks me kardame liigtarku roboteid ja androide, just see, et nad on mitte ainult võibolla targemad ja tugevamad, vaid ka meie mõistes pea surematud. Surelikus teeb robotist inimese, tekitades assotsiatsiooni kasvõi filmi Terminaator II lõppuga.
Teksti loeti eesti keeles

Sisul pole vast enam mõtet peatuda, seepärast põhjendaks pigem,miks ma talle kõrgemat hinnet ei pannud.

Aga sellepärast, et lugedes oli kogu aeg tunne, et "see kõik on juba olnud". Zhanrist "robot, kes tahab saada inimeseks" on tehtud nii palju B-kategooria filme, et isegi mina olen mitut neist näinud (näiteksNL ajal meiegi kinodesse jõudnud "Lühis"). Silverberg ei lisa minu meelest teemale peaaegu midagi uut ja see lõpmatu Asimovi kolme seaduse nämmutamine hakkab lausa ärritama. Ainus asi, mis mulle tõesti meeldis, oli see lõpp mida ka Jako kiidab.

Ja Simaki "Linn" mulle kah eriti ei meeldinud...

Teksti loeti eesti keeles

Jälle üks teos, kus - küll uue nurga alt - IA ekspluateerib oma robootika seadusi. Ma ei kahtle kunstniku õiguses oma kord juba mõeldud mõtteid uuesti üle mõelda, sõltumata sellest, et vahepeal on teised ka samal teemal (kõvemaid-nõrgemaid) sõnu öelnud. Paraku kumab läbi enesekordamine. Pean tunnistama, et mulle meeldib IA-d lugeda. Ta võtab jutul kahe käega sarvist ja hoiab seda vaol. Ta ei lollita lugejat ja ei jäta lahtisi otsi. (Kuigi kahjuks nii lihtsakoelise loo puhul hakkab keskelt lõpp läbi kumama (loomulikult mitte *täpselt*, seega story pinge ei lange, aga peale vimaste "lähedaste" kaotust oli vähemalt mulle selge, et raamatu lõppu see robot küll üle ei ela).) Robootika seadustest - ühte fraasi kokku võttes - meie robotid ega miskid muud mehhanismid ei ole veel nii kaugele arenenud, et me hakkaksime tundma karjuvat vajadust sellised seadused "rauda" sisse ehitada, aga see aeg tuleb!
Teksti loeti eesti keeles

Ütleksin, et algus oli lubav ja mõnda aega teks päris köitis kohe. Kuid ühel hetkel muutus asi surmigavaks "ühe erilise roboti elulooks". Üle kolme ei tule...
Teksti loeti eesti keeles

Roboti elulugu jah. Ei tea , see teema sobib ikkagi rohkem lühijutu vormi. Kuulsad nimed valmistasid pettumuse. Aga et nii päris igav oleks olnud seda küll mitte. Kusjuures minu arust oli see robot Andrew loll. Ja filmi ma ka vaatama ei läinud sest Robin Williams on ilge näitleja.P.S. Huvitav mida tähesõdade kaks robotit mõtlevad? Tahvad ka inimesteks saada - vaevalt küll.
Teksti loeti eesti keeles

Mida o"elda vormi yle ei nurise... lyhiloona oli see minu meelest no~rgem. Aga muidu oli ta tsipake kahtlane kyll.Lo~pp mulle meeldis ja isegi väga, samuti ka algus - see vahepealne ymberehituste tsykkel tahtnuks nagu paremat lahtikirjutamist.hetkel jäi see aga natuke liiga kuivapoolseks. Mis parata...Meeldejääv oli kindlasti koht, kus kästi robotil end lahti vo~tta.See vo~itis raamatule juurde omaenda plussid.
Teksti loeti eesti keeles

Lihtne lugemine, ütleks selle raamatu kohta. Loo käigu võis juba pärast esimest paarikümmet lehekülge ära arvata, pärast seda jäi lihtsalt huvi teostusliku külje vastu. Lõpp paistis muu jutu foonil hästi välja, kuid kokkuvõttes tekkis tahtmine natuke Heinleini peale lugeda, et maitset suust ära saada...
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult täitsa meeldis. Ei tahagi hakata siin jälle plusse ja miinuseid vaagima. Jutt oli lihtsalt suhteliselt korralikult kirjutatud ning jälgitava süzheega. Hindeks panen nelja miinusega.
Teksti loeti eesti keeles

Hea raamat. Meeldis ka. Keskelt l2ks mingil momendil igavaks. Muutus selliseks SAAGAKS. Samas, kui moelda, millal ta selle kirjutas, siis ei saa ylem22ra nuriseda. Meeldis, see on peamine...
Teksti loeti eesti keeles

Eks ta kipub olema sedasorti asi, mis kas siis mmeldib v6i ei meedi tema mitte. Samas isegi need, kellele ei meeldinud, ei julge alla kolme panna, kun tegelt on probleem ja selle va rauakolaka hingeelu ikka sodiks hästi lahti/välja/selgeks kirjutatud (olgugi et mitte päris lahtise tekstina). Kahtlemata minu isiklik kiiks, kuid hirmsal kombel hakkas hinge.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Aga millise raamatu te ise kirjutaksite, kui olete 72 aastat vana ja tervis on sedavõrd põduraks jäänud, et loetud kuude pärast veri enam ei ringle...

Ei, see ei ole mõeldud kriitikana, teost on kuidagi rahulik lugeda ja ajast ei ole ka sugugi kahju. Lugemist sobiv alustada ajastusega poolteist tundi enne magamaminekut.

Teksti loeti eesti keeles

See raamat oli autobiograafia aga ainult ühe vahega-see oli roboti kohta. Ma olen üpris kindel, et rohkem selliseid raamatuid ei ole. Kuigi eks Simaci Linn on ka sellele sarnane, kuid see on ikka peamiselt linna hävingust jne.

Positroonilise inimese juures ei meeldinud selle pikkus ja ka see tõi miinuspunkti, et mulle ei meeldi eriti auotbiograafiad. Aga kuna see raamat suutis mind nii väga tõmmata, ei leia ma põhjust, et miks mitte panna talle nelja. Hea raamat!

Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles