Kasutajainfo

P. C. Jersild

14.03.1935-

Teosed

· P. C. Jersild ·

En levande själ

(romaan aastast 1980)

eesti keeles: «Elus hing», Tallinn «Eesti Raamat» 1990

Hinne
Hindajaid
8
4
2
0
0
Keskmine hinne
4.429
Arvustused (14)

Lugu ühest inimajust, kes elab laboris "akvaariumis" (s.t. toitelahuses). Raamat on selle aju monoloog. Enne lugemist ei osanud sellest raamatust midagi arvata, kuid lugemine oli üllatavalt tahe tükk ning täitsa meeldis kohe. Mis seal täpselt toimub, lugege ise. Piisavalt omanäoline ja tugev teos, et maksimaalset hinnet väärida.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea tükk. Huvitav, kui puuriloomad oskaksid mõelda, kas nad arutaksid umbes samamoodi kui kehast eraldatud ja akvaariumi topitud aju?
Teksti loeti eesti keeles

Eelkõnelejad on nappide ridadega hakkama saanud, kardan, et ka mina oma standartset 1000ndet tähemärki täis ei saa. Aju akvaariumis - üsna staatiline situatsioon. Kas pole? Mäletan, et seda romaani lugedes oli kusagil iga viiekümne lehekülje järel tohutu kiusatus asi katki jätta, aga, et mul on kombeks kõik raamatud läbi lugeda, siis jõudsin lõpuni... ning asi oli seda väärt. Kui viimase lehekülje pöörasin, siis tundsin, et olen midagi eriti head läbi lugenud. Ülev ja traagiline ning samas ka üsna naeruväärne. Akvaariumis aju ja tema suhted ja suhtumine ümbritsevasse maailma ja inimestesse. Kui mu mälu mind ei peta siis sai see romaan ka mingi Põhjamaade ulmeauhinna. Tasub KINDLASTI lugeda, kuigi pole päris standartne ulmekas.
Teksti loeti eesti keeles

Natuke kahvatu lugu. Palju parema mulje Per Christian Jersildi kirjutamisoskusest on mulle jätnud tema mitte-sci-fi. Võlub tema lapselikkus, tema naivistlik maailmakäsitlus. Aga idee sellest ajust on küll päris andekas.
Teksti loeti eesti keeles

Tundub, et see on lausa rohkem armastuse-eepos, kuid nojah.Mis veel öelda--teravcmeelne.Kummaliselt kaasakiskuv.Nukraks läheb lausa tuju.
Teksti loeti eesti keeles

Jõuline grotesk ja jäljendab mulle südamelähedasi sürrealistlikke traditsioone - eriti järlesõnana kaasatud Jersildi raamatukatke, kus ta kirjeldas vanni, kus ujuvad ringi kõikvõimalikud kehaosad, alates ajudest ja lõpetades munanditega... Hästi kirjutatud ja omanäoline asi ning seejuures üks väheseid raamatuid, mis minus on suutnud kerget iiveldust tekitada...
Teksti loeti eesti keeles

Jah, lugema hakates ei oleks ulmealast teost oodanud, nii et tegemist oli sisulise yllatusega. Ja pean tunnistama, et meeldiva yllatusega. Jah, kurb, et nii hea teos just sel ajal eestikeelsena trykiti. Selle sinkjas kaanekujundus ei olejust eriti lugema kutsuv. Autoril aga vaevalt et sellega midagi pistmist on.Rohkemat nagu ei teagi kirjutada - teised retsenseerijad on ju juba ette jäudnud.
Teksti loeti eesti keeles

No ei käinud seda vajalikku klõpsu, ei tekkinud sensawundat. Kõrvu lehvitav aju jäi ikka liiga absurdseks nähtuseks, eriti veel kui kaks sellist üksteist neuronitega kägistama hakkasid. Ja kuidas selle IQ rehkendamisega asi ikka käib, et see nii tuhandetesse tõusma kippus? Ning miks see mõttetegevuses kuidagi ei väljendunud? Melodraama ja pseudodokumentaalsuse ristand pole teab mis kadestamisväärne leiutis. Kuigi, noh, ise sellisesse purki sattuda ei tahaks küll.
Teksti loeti eesti keeles

Omapärane, seda küll, kuid siiski igav. Alles viimased kümme lehekülge suutsid minus mingisugust huvi äratda. Ma küll täpselt ei tea, aga kui miski on nii intelligentne, nagu see aju oli, kas ta siis ei peaks vähe targemalt mõtlema ja/või käituma. Igatahes mulle tundus, et see aju oli lihtsalt loll.
Teksti loeti eesti keeles

Aeg-ajalt tuleb ikka midagi omapärast ja mittestandardset lugeda, mis sest, et pole võib-olla kõige kergem lugemine. Mul päris sama tunnet, kui Ulmegurul ei tekkinud - ei poolelijätmise ega ka lõppmulje osas. Vaevaliselt kulges see lugemine küll ja aeg-ajalt kiskus asi küllaltki sürriks sonimiseks, kuid lõppkokkuvõttes oli sellel lool ikkagi oma iva. Kindlasti ei kahetse, et lugesin ja kui keegi tahab midagi teistsugust lugeda, siis soovitan küll.
Teksti loeti eesti keeles
x
Kristjan Ruumet
1974
Kasutaja rollid edit_authors
edit_books
Viimased 25 arvustused:

Tegu on viimase osaga triloogiast "The Final Architecture".
Ma hakkasin lugema seda triloogiat selle pärast, et varasem kokkupuude autoriga ("Elder Race") jättis mulle väga hea mulje. Tagantjärele aga selgus, et võrdlus "The Expanse" sarjaga oli asjakohane ja ma oleksin pidanud seda hoiatust tõsisemalt võtma.
Sarjal oli palju vigu, kuid kaks kõige enam häirivamat olid:
1) Autor kulutas ebareaalselt kaua aega, et võimalikult igavalt ebareaalsust kirjeldada.
2) D&D mängudes pole mitte kunagi sisse toodud tegelast, kelle roll on "jurist". Millegipärast autor aga arvas, et hästi toimivas väikeses kosmoselaevas PEAB olema üks viiest meeskonnaliikmest jurist, kellel mitte ühtki sekundaarset rolli kosmosereisidel ei olegi.
Teksti loeti inglise keeles

Raamatut lugedes oli ka minul tunne, et pingelise tegevuse asemel toimub ainult lakkamatu üksteise õlale patsutamine ja tunnustamine. Hinne oleks "4-".
 
Teksti loeti eesti keeles

Raamatu vead on eelmine arvustaja kenasti välja toodud. Lisaks vaid juurde, et loole taru-robotite juurde lisamine oli liialt kunstlik võte ja selgelt tuli esile, et neid oli vaid vaja selleks, et mingigi normaalne loo lõpp välja mõelda.
 
Väike huvitav lõik: [eelnevalt kirjeldatakse mitmesuguseid nutifoni omadusi ja siis: ] "All it lacked was a concealed gun barrel loaded with .22 hollow-point cartridges (although if you really needed one you could buy it from a Chinese factory, at least until they criminalized bitcoin)." Vist on tegu esimese minu poolt kohatud (ulme)romaaniga, kus bitcoini mainitakse.
Teksti loeti eesti keeles

Ma oleks justkui mingit teistsugust raamatut lugenud, kui eelmised arvustajad. Triloogia ülejäänud osadest loen vaid sisukokkuvõtteid.
 
Teksti loeti eesti keeles