Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Michael Crichton

23.10.1942–4.11.2008

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Michael Crichton ·

Jurassic Park

(romaan aastast 1990)

eesti keeles: «Sauruste park»
Tallinn «Kupar» 1994

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
13
7
1
0
Keskmine hinne
3.966
Arvustused (29)
Targo Tennisberg

Raamat oli super, aga tõlkijale annaks küll pasunasse. Kas on meie tõlkijail (see kehtib ka paljude muude raamatute kohta) tõesti nii raske terminoloogia alal konsulteerida ka vastava eriala asjatundjatega (kehtib eriti arvutinduse kohta)?
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Filmilik nagu enamik Crichtoni loomingust, seekord juba liiga filmilik. Sauruste elustamine on läbinähtavalt lollikindel teema, millest bestsellerit kirjutada, ehkki jah, tsitaadid süsteemiteooriast ja romaani eessõna on harivad.
Teksti loeti eesti keeles
tvr

Võrdlemisi edukalt populismi ja mõistuslikkuse piirimail laveeriv teos. Garanteerib lugejamenu pulp-võtetega ja suudab vahele paigutada piisavalt palju huvitavat ka "mõistusega" lugeja jaoks. 90-ndate Crichton. Teatav kurbus jääb pigem raamatuväliselt peale lugemist: Crichton, kommertsulmeraamatute suurmeister, arvestab kaasaegse lugeja rumalamaks, kui ta arvestas kuuekümnendatel.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Jälle üks Crichtoni film, ehk hunnikute kaupa igasuguseid tabelisi, skeemikesi ja aktsiooni. Ent samas ka jube kuiv asi, mida närides saab suu kenakesti saepuru täis. Nood teised Crichtoni lood, mis mul loetud ("Andromeda" ja "Inimkompuuter"), tundusid paremad natuke. Sellele jubinale selline hästi nadi kolm.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Vedas kellel film nägemata, mina vaatasin ja öökisin kolm päeva, kuulukse, et talle ka järg olevat. Hoidku jumal mind selle eest. Raamat lubab ennast lugeda kui visadust on. Kaoseteooria ja see matemaatik olid ainsad asjad mida ma nautisin, ülejäänuga oli nagu oli.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Esiteks, see hinne on ainult raamatule. Filmi ma pole näinud ja, nagu öldakse, kiidetud olgu jumalad, et nad mind sellest katsumusest päästsid! Kui poolgi kuuldustest tõele vastab... Aga see selleks... Ainus, mida MC-le siin ette saab heita, on see, et ta on liialt iseenda moodi. Tema lugude juures imponeerib mulle autori soov ja viitsimine nokitseda detailide kallal. Asi, mis on kaasaegsele ulmele võõraks jäänud. Meeldiv on seegi, et MC ei pea oma lugejaid ajudeta idiootideks.
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Raamat minuarust igati heal Chritonlikul tasemel. Mis aga filmi puutub, siis mis tal viga oli? Loomulikult oli ta totaalselt erinev kui raamat. Ja eraldi võetuna kyllalt lahe action. Vaffad saurused ja puha. Goldblumi Ian Malcolm ehk oli na nigelavõitu aga who cares. Ainus Chritoni raamatute järgi tehtud film, mis tõsiselt _saast_ oli on "Congo".
Teksti loeti inglise keeles
Jüri Kallas

Võimalik, et see tundub virisemisena, aga (minu arust) olid Crichtoni esimesed romaanid (The Andromeda Strain, The Terminal Man) paremad. Võimalik, et ma lihtsalt ootasin miskit enamat... mäletan millise õhinaga hakkasin lugema ning pettusin. Einoh, ladusalt sai läbi küll loetud, aga teist korda vist enam ei loe... kuigi see eesti tõlge on ju lugemata (seega vist ikka peaks lugema?). Igatahes mõtlen ma tõsiselt, et kas ma selle järje võtan üldse ette... Siin on kõik ka jõudumööda filmi kirunud: minagi kirun, aga hinde panin ainult raamatule... kui ma oleks filmi ka arvestanud, siis poleks üle ühe tulnud ning see Jeff Goldblum oli üks väheseid asju selles filmis, mis vaadata kõlbas. Ma pidin seda filmi vaadates korduvalt magama jääma: sedavõrd tapvalt tüütu ja igav oli. Soovitav on igatahes enne filmi vaatamist raamat läbi lugeda, vastupidi võib see lugemata jääda.
Teksti loeti inglise keeles
Alo Vanatoa

Jah, probleem on selles, et ma ei suuda kuidagi professionaalset kretinismi vältida. Tee mis sa tahad, ikka hakkad mõtlema selle peale, kuidas ja kui vabalt vend ikka teooriaid tõlgendab. Pealegi sai kunagi teema kohta seminar peetud ja asja analüüsitud (selle teose bioloogilise osa aluseks olevaid artikleid koguni loetud) ... Bioloogi seisukohalt tundub asi kohati lausa loll. Aga see selleks. Raamat iseenesest mulle meeldis. Mitmel põhjusel. Esiteks oli matt kaunis adekvaatne ja omal kohal. Teiseks, peamistest põhitõdedest oli ikkagi kinni peetud. Ja põnev oli ka, mäletan, et pärast mingit eksamit lugesin puhkuseks ühe jutiga läbi. Filmile paneks isegi 4+, peaasjalikult efektide pärast. Pole varem nagu tähele pannud, et keegi oleks viitsinud silmarefleksi mingil kollal piisava adekvaatsusega kujutada.
Teksti loeti eesti keeles
Kaimar Karu

See oli teine raamat, mida ma Crichtonilt lugesin, esimeseks nimelt 'Andromeda ...'. Raamat oli stiilne ja puhas, st. toimuva jälgimine kerge. Ei olnud kohti, mille taha takerdudes oleks tulnud tahtmine raamatut kõrvale panna. Film aga, mis seal imestada, oli täielik ebaõnnestumine. Pime, segane, igav.
Teksti loeti eesti keeles
Urmas Muinasmaa

Kui kedagi häirib raamatu kommertsedu, siis mind igatahes mitte. Sellist suhtumist ma muidugi mõistan, kommerts ja massidele mõeldud kraam on enamasti lääge. Kuid kui M.C. oleks tundmatu kirjanik ning antud teosest seda paljumaterdatud filmi (ühinen filmi materdajatega) poleks olemas, oleks äkki hinded siin kõrgemad? Võib-olla olen ma aga ise osake hallist massist, kelle arvelt kommertsulme teenib? (Kuigi sain selle korraliku kõvakaanelise paksu raamatu raamatupoest kõigest 39 EEKi eest). Igatahes sai autor teose valmis vahetult enne Dolly ajastut, seega just õigel ajal. Ning minu kui mitte-bioloogi arvates tundus kõik piisavalt adekvaatne ja vinge. Ning mulle meeldib väga asjale teaduslik lähenemine, detailne ja dokumentaalne stiil. Mõistagi ei soovi ma, et kõik ulme selline oleks, kuid M.C.-l on ulmekirjanduses igatahes oma arvestatav koht. Hindeks maksimum.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Võtke kuidas tahate, kuid öelda, et ideed mehel polnud ju öelda ei saa. Ehkki ma väljendan sügavat kahtlust selle koha pealt, kas idee ka reaalsuses töötab. Minu kui tulevase bioloogi jaoks on see vägagi kaheldav. Filmilik? Jah, eks ta seda oli. Aga uskuge mind, on palju hullemaidki!!! Siuh ja säuh, ühelt teemalt teisele, sekka teaduslikku "pläma", ja ongi üks kommertslik saurustega verevalamine valmis. Sest minu meelest ei tahagi lugeja (vähemalt lihtinimene) mingit sügavasisulist teost. Ma tean inimest, kellele ei meeldinud Hyperion sel lihtsal põhjusel, et ta oli nii sügavmõtteline. Oluline on ka võimalikul suurel hulgal teaduslikku raskestimõistetavat teksti kirja panna, ehkki autor ei pruugi sellest ju midagi taibata. Ega lugeja hooligi, aga mina panin tähele ebakõlasid bioloogia kohal ja eks matemaatikud täheldavad seda ka matemaatika kohal. Ma lugesin seda nii eesti kui inglise keeles ja pean märkima, et ega see tõlge just tipp olnud. Teisest küljest, Eestis on üldse vähe tõeliselt hästi tõlgituid töid.P.S. Kui teie vaimne tervis teile armas on, siis ärge palun lugege selle teose järge "The lost world", mis õnnetuseks ka olemas on. Ehk tänu filmi edule? Pandi tähele, et idee edukas ja loodeti ka järjega pappi saada. Ehkki minu andmed ütlevad, et ega ta nii suurt edu kui "Jurassic Park" sai küll ei saavutanud.
Teksti loeti inglise ja eesti keeles
Adrifted

Lasin end tegevusest kaasa kiskuda ning õnnestus raamatut nautidagi. Filmi kohta ei oska midagi arvata, sest ei ole seda näinud. Raamat aga oli tasemel. Mis puutub teksti teaduslikku usutavusse, siis tuleks meeles pidada, et ulmekirjanik ei ole teadlane ning talle ei saa peale panna teadusliku adekvaatsuse kohustust. Teaduse enda loomusesse kuulub ka pidev muutumine-varasemad teooriad heidetakse kõrvale ning nad muutuvad ebausutavateks. Lugege mõnda teaduslikkusele pretendeerivat teksti, mis kirja pandud neli-viissada aastat tagasi. Kohati päris naeruväärne ning ebausutav. Paras ulme ja maagia. See aga ei garanteeri muidugi, et uued teooriad õiged oleksid ainuüksi sellepärast et nad uuemad on.
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Lugu iseenesest on muidugi absurdne, aga kes teab - tehakse ju kõiksuguseid hullusi... Filmist mäletan positiivselt ühte kohta - kus suurele - vist brontosaurusele - süüa pakutakse. Küll oli armas, selline sõbralikult mugiv loomakene. Ja iga raamat ei peagi ju surematu kultuuriväärtus olema, või kuidas?
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Mina olen selline eksemplar, kes vaatas kõigepealt filmi ära ja läks ostis siis raamatu :-) Kahtlemata on raamat filmist torsojagu üle, aga "Andromedale" jääb alla sellegipoolest. Terminoloogilised apsakad hakkasid ikka väga silma-kõrva.

Probleem on, mis hinne anda. Õigemini -- kuidas anda. Annaks 4, aga on nii palju teisi autoreid, kelle "4"-väärilised tööd "Jurassic Park"-ist märksa paremad on. Annaks 3, aga ainult Crichtoni kontekstis oleks pisut julm. Oeh.. saab kolme. Nagunii tulen muutma hiljem.
Teksti loeti eesti keeles
Kalev

Conan Doyle peaks end vist oma hauas ümber keerama - nihukest viletsat uuenduskuuri tema teosele `Kadunud maailm` ta vist välja ei kannataks.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Kui keegi, kes tunneb bioloogiat, sarjas eespool seda osa (mis mulle kui sellel alal võhikule tundus suht korras olema), siis mina peaksin seda üllitist kaoseteooria väärkasutamise musternäiteks. Et kui saurused juba kord peavad lahti pääsema, sest muidu lugu ei saa, siis küll me nad lahti päästame, mis sest et matemaatikutel seda lugedes pärakulihas lõdvaks läheb... Teiselt poolt - head detailid, hea story, talutavad tegelased.

Ah film... sealt on mul meeles peamiselt sauruste animatsioonid ja Laura Derni jalad ;-)
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Ruumet

Erinevalt mõnest teisest arvustajast häiris mind tugevasti see, et kaoseteooriaga oli raamatut vürtsitatud. Näen selles ainult kirjaniku pingutust jutt põnevamaks teha. Filmile annaksin isegi vist hindeks "4", efektide eest. Ulmefilmiks ma teda ei pidanudki, pigem põnevusfilmiks.
Teksti loeti eesti keeles
Aivar Yorick

Kuidagi liiga kommertslik oli... Mis märkimist väärib, oli too (psühho)matemaatika idee, mida selles teoses esindas Malcolm, ja millega tuli välja juba vanameister Asimov oma Asumi seerias.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Kunagi ammu, üsna pisikese poisikesena, sai vaadatud sellist filmi nagu "Jurassic Park", mille lavastajaks oli kinokunsti suurmeister-innovaator-ja-mis-kõik-veel Spielberg. Mäletan, et kõigil olid nende paljukiidetud eriefektide pärast suud küll ammuli, kaasaarvatud ka minul, kuid sisulise koha pealt ei võtnud keegi eriti sõna. Nüüd, peaaegu paarkümmend aastat hiljem, on võib-olla natuke ebasobiv antud linateost põhjama hakata, kuid ajaloolise tõe huvides olgu siis ära mainitud, et see oli parajalt tüütu ning igav. Ometi ei takistanud see mind samanimelist raamatutu kätte võtmast ning tuleb tunnistada, et trükisõna on korduvalt parem kui liikuv pilt, kuid nii kipub ju tihtilugu olema ning ei tohiks kellelegi üllatusena tulla. Aga see selleks. Raamat on kiire ja põnev ning crichtonlik, mis pole küll mingi etteheide, kuid ka kiitus mitte. Crichtonil meeldib tihtilugu oma raamatutes üsna (pseudo)teaduslikuks minna, ohverdades sellega tempo ning põnevuse. Käesolev teos õnneks sellega väga ei eksi.Üldiselt mulle sellised kergesti tarbitavad põnevikud meeldivad. Raskema kirjanduse vahele päris mõnus lugeda. "Jurassic Park" pole selles suhtes mingi erand. Puhas meelelahutus ning sellena teenib oma hinde ka välja. Filmi kohta ilmselt sama ei saa öelda. Neli
Teksti loeti eesti keeles
Hannes Ots

Ladusalt kirjutatud ja tehniliselt näiliselt kompetentne, nagu Crichton ikka. Probleemiks siin see, et saurused mind lihtsalt üldse ei huvita. Andromeda batsillid näiteks olid tunduvalt lahedamad. Jurassic Parki ei viitsiks ma külastada ka tasuta mitte. Saurused haisevad - nagu raamatus korduvalt kirjutati - ja on muidu ka nõmedad.

Ainuke huvitav osa oli tegelikult matemaatiku Ian Malcolmi pajatused. Kui adekvaatne kõik see teoretiseerimine raamatu sündmuste kontekstis oli, on muidugi iseasi. Muidu keskpärane seiklusjutt, mida vürtsitatud rohke tehnilise mulaga. Geneetika ja muu sarnase kohta ei tea eriti arvata, aga kompuutrindus mõjus küll suhteliselt hollywoodlikult ebausutavana. Andromedas oli see aspekt kõvasti veenvam.

Aga mis siis tegelikult toimub? Keegi miljardär on võtnud nõuks kloonida dinosaurusi ja teha nendest vägev loomaaed, millega siis rohkesti pappi teenida. Vana enda ja Jaapani investorite raha teeb imesid ja ettevõtmine paistab õnnestuvat - saurused saavad tõesti kloonitud. Nende DNA allikaks on merevaik, kuhu iidsetel aegadel on kinni jäänud ka mõni õnnetu saurustelt verd imenud sääsk. Loomaaedki juba peaaegu valmis, väikesel saarel Costa Rica ranniku lähedal. Saarele kutsutakse mõned valitud külalised, kellele korraldatakse siis esimene prooviekskursioon. Samal ajal aga üritab üks tegelane varastada sauruste embrüosid, mis põhjustab muuhulgas selle, et elektritaradest kaob vool. Mis edasi juhtub, pole vist raske arvata. Nii mõndagi satub Tyrannosaurus Rexi hammaste vahele, ja nii edasi.

Igatahes järge kohe ette võtta tahtmist ei tekkinud.
Teksti loeti inglise keeles
Marko Kivimäe

Mulle jättis see raamat unustamatu mulje omal ajal kuna oli esimene kokkupuude sedasorti kirjandusega. Ilmselt olen korda kümme üle lugenud ja kaifin endiselt täiel rinnal.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles