Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Jules Verne

08.02.1828–24.03.1905

Biograafia Bibliograafia

Teosed

· Jules Verne ·

L`Ile mysterieuse

(romaan aastast 1874-75)

ajakirjapublikatsioon: «Magasin d`Education et de Recreation» nr. 217 (1. jaanuar 1874) - nr. 264 (15. detsember 1875)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Saladuslik saar», Tallinn, ERK, 1954
«Saladuslik saar», Tallinn, ERK, 1956 (Seiklusjutte maalt ja merelt)
«Saladuslik saar», Kuressaare «TormiKiri» 1997

Hinne
Hindajaid
17
6
1
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (24)
Tundmatu Arvustaja

Ulmepatriarhi üks tuntumaid teoseid. Utoopiasugemetega "kummaline teekond". Ladusalt loetav raamat on kergelt seotud "Kapten Granti laste" ja "20 000 ljööga". Sisututvustuse järgi ei näe mingit vajadust - vaevalt, et on ulmefänni, kel see lugemata. Tahaks vaid märkida, et "Saladuslikul Saarel" (ja üldse JV teostel) pole vedanud ekraniseeringutega. Kord väänatakse kokku mingi supertehniline üllitis butafooriaga, mis JV-ga kuidagi ei sobi, siis jälle hakatakse vaesele "1848 aasta demokraadile" kaela määrima vaateid, mida ta ei omanud ja omada ei saanud. Eriti just see viimati meie televisiooni risustanud "Saladuslik Saar". Saan aru küll, et autoriõiguse seisukohalt võib olla asi juriidiliselt perfekte, kuid vägistamise kohta käivad paragrahvid? Meeldivaks erandiks on minu arvates tsehhide "Backap'i saare saladus". Autori vaimu tabamine on lausa jalustrabav!
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Laur Salundi

Täiesti nõus eelkõnelejaga. Raamat on suurepärane. Aegumatu lugu lausa. Verne on tegelikult vaatamata vähesele reisimisele osanud mitmetes juttudes luua sellise mõnusa seiklusi täis maailma. Verne lihtsalt oskab panna kaasa elama. Kuigi tegelikult tunduvad tema jutud rohkem puhta seiklusjutu kui ulmega seotud olevat. Mis puutub sellesse seriaali, mis eestist jooksis, siis selle vaatamise ma lõpetasin pärast paari esimest osa. Kui autoriks on pakutud Verne, siis olgu ikka seriaal ka Verne teose, mitte kurat teab mis jutu järgi tehtud.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Selles raamatus on tõesti näha sidemeid "Kapten Granti laste" ja "20000 ljööd vee all". Vanasti jooksis ka sari Kapten Granti lastest. See tundus tänasest "Saladuslikust saarest" palju huvitavamana. Kuid raamatule ei taha üle nelja anda, kuna utoopiaga on üle pingutatud.Kuid siiski on ta vähemalt sama hea kui "20000 ljööd vee all".
Teksti loeti eesti keeles
AR

Parim JV teos, mida ma tean. Olen lugenud palju selleteemalisi raamatuid, kuid see trumpab kõik teised üle. Saar oli ilus, kõigi võimaluste saar. Lõpp oli ootamatu. Saar oleks võinud alles jääda, kuid see on juba autori enda teha.
Teksti loeti eesti keeles
Misfit Creep

Kõige parem Verne teos üldse mida ma lugenud olen. Olen näinud ka mingit haledat seriaali, mis polnud kuskilt otsast raamatuga sarnane ning imes täiega.Teos ise aga on suurepärane.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Minu poolt loetud asjadest on see ulmelise Verne`i parim asi; mitteulmelised "80 päevaga" ja "Kapten Grant" saaksid viie, seega "Saladuslisele saarele" (just nii oli raamatu pealkiri esimeses eesti tõlkes!)neli.

Ulmeks teeb selle nüüd ainult puutumine kapten Nemoga; muidu rohkem selline ellujäämisõpetus; hümn inseneerlusele ja loodusteadustele. NB mitte loodusele...

Kuidagi suutis Verne siin survival-kammi vahel ka süzheed edendada ja muidu põnevatest asjadest kirjutada. Tegelikult ongi inimese ellujäämine ja saare koloniseerimine parasjagu kirjanduslik teema, miskit suuremat põhjust norida ei näe.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Kahtlemata tugev romaan omas zhanris. Raske öelda, kumb mulle rohkem meeldis, kas "Saladuslik saar" või "Kapten Granti lapsed". Ilmselt "Saladuslik saar", sest "Kapten Granti lastele" tuleb IMHO kahjuks reisikirjelduslik vorm, "Saladuslik saar" on ühtsem, terviklikum. Ulmega ühendab seda teost peale kapten Nemo esinemise ka mõte "merehädalistele mõeldud saarte" olemasolust -- selline kooslus, nagu sellel saarel esines, ei saa mingli tingimusel loomulik olla. Verne ise seletas seda seismoloogilise aktiivsuse tõttu merepõhja vajunud mandriga, mille viimane säilinud osa saar olevat. Nii et teose põhiidee on samuti ulmega seoses. Hädaliste elu kujutamine oli kõigiti meeldiv, ainult et kahju oli neist vaestest, et nad sauna ehitamise peale tulla ei osanud... :o) Aga mis teha, kui traditsioonid ei tunne seesugust asutust.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Üks natuke fabuleeritud populaarteduslik loeng robinsonidele avanevatest võimalustest ülemöödunud sajandi teise poole vaatenurgast. Eraldi äramärkimist väärib peaaegu kasutatav nitroglütseriini valmistamise õpetus. Raamat oli mu absolutne lemmik hea mitu aastat, kuni kunagi varateismelisena, vastavate huvide tekkides, esitasin endale küsimuse, et kuidas neil seal saarel armueluga võis olla. Sellest ajast pole enam lugenud.
Teksti loeti eesti keeles
Jaanus Trolla

Viimasel lugemisel jättis üsnagi keskpärase mulje. Lapsepõlves seevastu ..... Kohe ikka õige mitu korda sai läbiloetud ja maailma parimaks peetud.

Aga seekord üle "hea" ei saa.
Teksti loeti eesti keeles
Enn Veevo

Ka loetud ajast, kus ma algkooliõpilasena lugesin pea terve "seiklusjutte... " sarja läbi, mõni välja arvatud, mida kohalikus lasteraamatukogus ei olnud :) Aga saladuslik saar meeldis. Selline heas mõttes seiklusjutt, kus ulmselisuse osa jääb üsna väikeseks. Meeldis ka teatav inseneriteadmiste ülistus - teatava hariduse ja oskustega inimene ei jää kusagil hätta. Olen lugenud ka konkreetse raamatu kriitikat teemal et selline looduskooslus ei oleks tohtinud olla võimalik, samuti maavarade vedelemine lausa maapinnal jne, kuna sinnani välja, et kõrvutades Saladuslikku saart, Kpaten Granti lapsi ja 20000 ljööd, tekib seal aastaarvude vastuolu. ise kah poisikesena, kõik kolm raamatut ees, üriatnud numbreid klappima saada :) Aga hea oli ta siiski ja kuulus koolipõlve vaidalamatute lemmikute hulka.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Mulle täiega meeldivad Verne jutud ja see on mu lemmik! Saladuslik saar! Selline lahe lugu. Mulle meeldis selle juures ka see, et sai teda, et mis kapten Nemoga siis juhtus. Kus ta oma viimased elupäevad veetis jne. Kuigi Saladuslikus Saares oli ta teistsugune kui ta oli 20 000 ljööd vee all. Aga muidugi, eks siis kui inimene vananeb ta ikka muutub. Ainus asi mis mulle raamatu juures ei meeldinud oli see, et ahv ja koer surma said. Tundub olie umbes nii, et Verne tüütasid loomadega jamamine ära ja lasi neil siis haledal moel surra! Aga see on liiga väike miinus, et hinnet alandata! Ka kontrolltöös võib ühe veaga veel viie saada. ;)
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Noh, parem hilja kui ...
 
"Saladuslik saar" võib ju olla Nemo- ja Granti-triloogia lahutamatu osa, kuid minu arvates on tema tähtsaim roll näidata, et inimühiskonna, ka kuita hes väikese, ellujäämiseks ja arenemiseks on vaja kaht asja: teadmisi JA töötahet. Kusjuures, kui esimesi ei ole, ei pruugi teine üldse ilmudagi.
 
Andy Weiri hiljutine "Marslane" on ideeline järg.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles