1.
20
3.05
2.
18
3.611
1.
14
4.071
2.
11
4.091
3.
4
3.75
5.
3
3.333
1.
6
2.667
2.
3
3.667
3.
3
3.667
4.
1
5.0
5.
9
1.889
6.
5
4.4
7.
4
3.25
9.
2
2.5
10.
2
4.0
12.
1
2.0
17.
5
2.2
19.
6
2.667
20.
16
4.625
21.
10
1.4
22.
16
3.563
23.
14
3.357
24.
10
2.3
25.
5
2.8
26.
1
2.0
27.
2
2.5
28.
8
3.125
29.
7
2.714
30.
11
4.091
31.
6
2.167
32.
4
3.75
33.
10
4.0
34.
6
3.167
35.
6
4.0
36.
6
4.333
1.
11
4.455
2.
9
3.667
3.
5
4.6
(lühiromaan aastast 2001)
eesti keeles: autorikogu «Tempel selvas» 2001
autorikogu «Üle piiri» 2014
Nii et suht põnev oli. Huvitavaid mõistatusi on piisavalt ja kahju vaid, et neid kõiki ei lahendata. Loomulikult tuleb ka lugeja fantaasiale tööd anda, ent nii võib süveneda ka kahtlus, et kas autoril endalgi ikka toimunust selgem ettekujutus oli. See selleks. Berg suutis pidevalt üllatada ja jutu käiku uusi nõkse sisse tuua. Põnevate ideede vaeguse all “Tempel selvas” küll ei kannata.
Muidugi, on norida ka küllaga. Detailidesse (siinkohal) laskumata markeerin mõned häirivad momendid. Esiteks meenutab loo-ekspeditsiooni logistiline ja organisatoorne külg - hoolimata kõrgtehnoloogia kasutamisest - sajanditaguseid seikluslugusid. Ega ikka ei korralda sellist relvastatud ekspeditsiooni ilma Brasiilia võimude loata. Siis näiteks USA mereväeluure eesmärk ja käpardlik tegutsemine... Et kui taheti ekspedistioon nurjata, saanuks selle ju eos ja administratiivsete vahenditega lämmatada. Kolmadaks, Willardi kamp ehk küll, aga teadlased vast ikka ei kaabiks hukkunud tiimikaaslasele lihtsalt mulda peale, et siis kohe edasi kolistada. Surmajuhtumi korral (skolopenderi rünnakust on jutt) tuleb teavitada lahkunu lähedasi, Brasiilia ja kodakondsusejärgseid konsulaarvõime... no ja nii edasi. On ka naljakana mõjuvaid episoode - näiteks, miks peavad kogenud palgasõdurid luukerede silmamisel ärevalt automaadi järgi haarama?
Willardi kuju ise joonistub nüüd selgepiirilisemalt välja, kuigi ka teda saanuks rikastada. Kohati tundub ta üleliia pingutatult räme ja räige; valmis esimesel võimalusel ärplema ja sõimlema. No ja haneks tõmmati ju temagi - pean silmas salka pugenud salaagendi poolt. Soovitusena tuleks võtta, et mõni naistegelane lisanuks loole täiendavat vürtsi ja portugali ning hispaania erinevusi võinuks veel uurida.
Kokkuvõtteks aga, et asi sundis end ühe raksuga läbi lugema ja selle alla läinud uneajast pole teps mitte kahju. Selgelt tunda, et tööd on tehtud. Igaljuhul tegu saavutusega nii Bergi enda loomingus kui Eesti seiklusulmes üldisena. Hindan “viiega”, kuigi loodan, et saavutatud on tase, kust edasiminekuks on potentsiaali veel küllaga.
Willard tundub üldiselt võttes olevat huvitav kuju. Kuigi vahel muutub imelikuks ja tuleb vastuseise tema isikus/omadustes. Aga "Tempel selvas" seda ei juhtunud. Nii et see siia ei puutu. ;)
See käis tekstis ajudele, et kohe alguses oli arusaada, et reetur on Richards! Kes muu? Kõiki teisi Willard ju usaldas ja nemad ei oleks saanud teda reeta. Aga mis seal salata - tekst oli hästi kirjutatud ja viit väärt! :D
Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
