Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Michael Moorcock ·

The Weird of the White Wolf

(kogumik aastast 1977)

eesti keeles: «Valge Hundi saatus»
Tartu «Fantaasia» 2000 (Maailma fantaasiakirjanduse tippteoseid)

Sarjad:
Sisukord:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
3
1
1
0
Keskmine hinne
4.273
Arvustused (11)
Mart Kont

Kogumik lÏhemaid jutte. Esimeses loos (Krahv Aubeci unenºgu) me Elricut ei kohta, kuid tutvustatakse tegelasi kes mºngivad tºhtsat rolli jºrgmises raamatus (Sleeping Sorceress/Vanishing Tower). Jºrgnevad *Unelev linn* -- verine, traagiline ja tºis paksu paatost, kus Elric paneb kºima sÏndmuste ahela, mis jºtab sÏgava jºlje nii tema isiksusele kui Ïlejººnud elule. Jutus *Kui jumalad naeravad* lºheb Elric otsima artifakti -- Surnud Jumalate Raamatut, ja saab muuhulgas tuttavaks Moonglumiga (kellest saab Elricu ustav kaaslane kuni tema lugude lËpuni). Viimases loos, uurides mÏstilist Laulvat Kindlust, kohtab Elric -- Theleb K`aarnat -- nËida Pan Tangi saarelt; viimasest saab Elricu vihavaenlane, ning nende konflikt on teemaks ka jºrgmistes raamatutes. Hea kogumik, soovitan soojalt.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Annaliisa

Tore kogumik. Siin oli ka mu lemmik jutt "The dreaming city" sees.Töesti suurepärane kogumik omamoodi lugudega.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Elric näikse olevat üks ulmejaloo pikemaealiseid tegelasi - esimene jutt 1961 ja (seni) viimane romaan 2001. Ma pole Moorcocki just väga palju lugenud, aga see raamatu Elric meenutab kohe Glogauerit "Behold the Man"-romaanist. Ja kui Glogauer oli selline abitu äpu, siis Elric on tema täielik vastand. Ühendab neid aga jumalaotsing, mis selles kogumiks vist kõige selgemini väljendatud lk. 59. "Kas on olemas kõrgeim jumal - või mitte? Mu mõtted uitavad ringi, otsides mustal maal midagi, mis viiks mind tema juurde/.../, kes ütleks, et universumi kaootilises visklemises on mingi korrapära, et selles on kooskõla, et planeetide täpsus pole lihtsalt lühiajaline ere terve mõistuse sähvatus igaviku pahatahtlikus anarhias. Kui keegi ei tunnista, et on kord, siis saan ma nautida kaost ja teada kartuseta, et algusest peale on kõik määratud hukka minema. Siis võin ma kindel olla, et me pole mahajäetud/.../ Olen kaalunud tõendied ja pean uskuma, et anarhia võidab. Näen maailmas vaid kaost."

Selge, et niimoodi arutava tegelasega raamat just kuigi optimistlik ei ole. Aga kui Glogaueri otsinguid tipnesid tema surrogaat-jumalaks saamisega, siis Elricul nii lihtsat lahendust ei ole. Tema mõõk Tormitooja (kes pisut meenutab halvasti kasvatatud ülekätte läinud kodulooma) ei saa hetkekski rahu, verd ja soolikaid pritsib igas kaares. Ja ise ütleb Elric, et just Rahu ta ostib...

Jah, kindlasti on siin palju ebakangelaslikkust ja dekadentsi. Tava-fantasy lugeja võib pettuda, sest gigantide heitluse taha on kodeeritud hoopis miski muu sõnum. Madin iseenesest, kollipark ja kummalised kohanimed tuletavad meelde Howardi loomingut... Elric aga Conanile küll ei sarnane. Lugude lõikes meeldis isiklikult enam "The dreaming city".
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Ka minu meelest oli parim jutt kogumikus "The Dreaming City". Ning ega ka teistel lugudel midagi eriti häda pole. Asi on lihtsalt sellest, et Elric ei suuda mulle kuidagi sümpatiseeruda, ta pole mulle kunagi erilist muljet jätnud. Kuna aga see raamat mulle juba kätte sattus, siis lugesin ta läbi, ning eriti pettuma ei pidanudki.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Lootsin, et ehk lähevad Elricu-lood ajapikku veidi paremaks... järgmist enam ei loe. Ma ei saa lihtviisiliselt üldse aru, miks need raamatud kirjutatud on, milles on nende mõte. Taas mainin, et tunnistan, et asi võib vabalt olla selles, et ma ei saa tekstist ja selle sügavamast tähendusest (kui seda on) piisaval määral aru, aga mis parata, mulle ikka tõesti ei meeldinud. Ja mind ei häiri eriti, et olen ilmselt vähemuses.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Hää meelelahutus. Isegi nõnda hää, et kutsub end teinekord üle lehtisema.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles