Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Mario Kivistik ·

Hirmu vöönd

(antoloogia aastast 1993)

eesti keeles: Tallinn «Nõmm & Co» 1993 (Jutusari)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
6
4
0
0
0
Keskmine hinne
4.6
Arvustused (10)
Jüri Kallas

Ilmselt üsna viirastuslik ulmeantoloogia... tundub teine üsna suur rariteet olevat.

Paljud asjad selle raamatu puhul on oletuslikud: ilmumiskoht, ilmumisaasta ning ka koostaja-tõlkija. Kunagi tuli sel teemal Mario Kivistikuga juttu ning siis selgus, et tema ongi koostaja. (Kui nüüd päris aus olla, siis seda ma ka oletasin, sest mitmed lood olid samas tõlkes varem ajakirjanduses ilmunud.) Ise ta küll oma osalust varjata ei soovinud, aga mingitel põhjustel läks nii... tundus, et ta polnud selle raamatu puhul veel paari asjaga rahul.

Hinnata tuleb aga seda, mis on... on kaheksa juttu maailmakuulsatelt ja (või pisut vähem) tuntud autoritelt. Jutud on head, kuigi totaalseks tipuks peaks neist vaid Frederik Pohli oma... üsna tipu lähedal on ka Simak ja Ballard... ülejäänud on lihtsalt tugeva profesionaalsuse ilmingud. Sellel foonil mõjub aga positiivselt Alan E. Nourse`i lugu... jättis teine asjaliku mulje.

Tüüpilisena sellele üleminekuajale, jätab raamat pisut konarliku mulje... tegelikult vajalik köide... sisaldab ju esimesed Pohli, Nourse`i ja Ballardi eestikeelsed raamatuväljaanded... juba ainuüksi selle pärast peab seda üllitist hindama. Aga viiest jääb siiski midagi puudu.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Mulle see kogumik meeldis. ja tegelt oli selle kättesaamine minu jaoks rohkem nagu õnnelik juhus. Ning ma ei kahetse!!! Lood olid huvitavad, igal juhul tol hetkel parimte seast, mis mulle pihku sattus. Ehkki tõlgetega võis olla probleeme, tegu siiski üsna asjaliku teosega meie ulmemaastikul.
Teksti loeti eesti keeles
Krister Haav

Üks esimestest ulmekogumikest, mille endale sain. Esimesel korral ei jätnud see kogumik mulle mingit erilist muljet, kuid nüüd... Juba küll.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Väga hea kogumik. Lugesin seda kunagi ammu-ammu ilmumise järel. Nüüd üle lugedes tundusid need lood aga väga värsked. Kõiki lugusid võib lugeda mitu korda, ilma et nende uudsus kaoks. Eriti tõstaks esile Pohl`i, Simak`i ja Clarke`i lugusid. Aga ega ka teised halvemad pole.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Mulle käis tükk aega mõnevõrra närvidele, et niivõrd oluline antoloogia minu riiulilt puudus... Eile siis sai see viga "Raamatukoi" antikvariaadi abiga parandatud.

Kogumikus on mõni päris kõva lugu: Pohl, Clarke, Bradbury ja Simak on esindatud kaunis kõrgel tasemel asjadega. Simaki puhul muidugi tekkis küsimus, miks avaldati just see tekst, mida Alaski oli juba õige mitmes kohas kasutanud. Mõne aasta jooksul kahel korral ajakirjanduses avaldatud tyki oleks mina isiklikult välja jätnud.

Nimetatud nelja autori teoste kõrval sisaldab õbluke kogumik ka nõrgemat kraami. Kui "Valemees" on veel enamvähem jutt ja sai mult kenasti "nelja" kätte, siis ülejäänud tekstid on mittemidagiütlevad. "Rott ja madu" on "Algernoni" jutulabori tasemel kraam, "Eksikülalist" rappisin pärast "Maa teise varju" lugemist päris kõvasti ning Ballardi lugu revolvrit kõmmutavatest sogadest pole esiteks mingist otsast ulme ja teiseks pole kahjuks ka eriti kirjandus.

"Neli" peaks sellisele kogumikule olema täiesti paslik hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Toht

 Tugev kogumik tervikuna. Avalugu, Vogti "Rott ja madu" on kogumiku nõrgim. Kolm miinus, kuna alguse kena õhustik hajus kolmandaks leheküljeks ja moralistlik lõpp on külge traageldatud vähese pingutuse ja lahja tulemusega. Bradbury "Ma ootan" on väga hea, bradburylik, nagu Jüri Kallas mainis, kuid mind ei häirinud korduv motiiv. Vist olen liiga vähe Bradburyt lugenud et tüütama hakkaks. Nourse "Võltsmehed" on tundmatu autori kohat hästi kirjutatud. Maksimumhinnet siiski ei pane, kuna lõpplahendus on mingist hetkest aimatav. Pohli "Tunnel maailma all" on väga hea. Pohl on põhjus miks selle kogumiku lugemislauale võtsin - seni olen pidanud Pohli ingliskeelsena lugema ilma et oleksin teadnud maakeelsest võimalusest. "Tunneli" idee lõikus Dicki "Ubiku" ideega. "Ubik" mulle kunagi ei meeldinud, aga näe maitse muutub ja Pohli sarnane jutt sobib küll, kuigi hindan siin rohkem teostust kui ideed. Lugesin hiljuti Tarlapi "Roheliste lippude reservaati" ja siis mõtlesin kust ta need külmkapi reklaamid oma romaani võttis? Nüüd arvan teadvat - Pohli "Tunnelist"! Simaki "Eelpost" on suurepärane. Olen üsna pikalt Simakist eemale hoidnud, kuna mulle tunduvad tema tegelaskujud kuidagi ebaisikupärased. Aga "Eelpost" aitas seda eelarvamust hajutada. Clarke'i "Kogu maailma aeg" on väga hea. Muuseumite röövimist ma heaks ei kiida siiski. Ballardi "Hirmu vöönd" mulle meeldis, hea jutt, fiilingu poolest. Silverbergi "Eksikülaline" on väga hea. Mind ei häiri, et  keegi on juba sarnase loo kirjutanud. Sääraseid asju juhtub ikka, kas teadlikult või teadmatult.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles