Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Peter S. Beagle ·

The Last Unicorn

(romaan aastast 1968)

eesti keeles: «Viimane ükssarvik»
Tallinn «Kupar» 1993

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
24
0
3
0
0
Keskmine hinne
4.778
Arvustused (27)
Jüri Kallas

Kirjandusliku fantasy suurteos eesti keeles! Ning ilmselt jäi ta ka kohalikele fännidele üsna märkamatuks: ripub teine siin BAASis retsimata juba oma mitu nädalat. Samas lugesid seda raamatut üsna mõnuga säherdused tegelased, kes ulme poole ei vaatagi. Loomulikult ei pidanud nad ka seda raamatut ulmeks: lihtsalt kummaline mütoloogiline proosa. Selline on juba nende piiripealsete tekstide saatus. Raamatu iseloomustamiseks sobiks minu arust kõige paremini kaks sõna: eleegiline lumm! Lugu viimasest ükssarvikust on kummaline, kurbnukker ning samas kuidagi ülevalt lootusrikas. Sisuks - nagu zhanri reeglid nõuavad - Quest. Tõtt öelda, üsna raske on selle romaani sisu ümber jutustada... tähendab, et ma ei oskagi seda. Aga lugeda soovitaksin kindlasti, eriti neil, kes "high fantasyt" austavad. Siis te ehk ka mõistate, miks ma JRRT eriliseks kirjanikuks ei pea. Kuigi... see raamat võib teile ka mitte meeldida. Kõik on võimalik! Romaani on tõlkinud Krista Kaer. Nagu tema puhul kombeks, on tõlge tore, kuigi samas võib ette heita miskit samasugust, nagu ka Ursula K. Le Guini "Maamere" sarja puhul. Tõlge on tore, ladus eesti keel ja puha... kuid mingite asjadega ei jää kohe kuidagi rahule. Aga see on juba tegelikult virisemine... Krista Kaera tõlked pole kunagi halvad. Lihtsalt minusugusel EGOl on teinekord raske harjuda ajadega, mida olen originaalis lugenud ning mille lugemisel on juba tekkinud mõtted, kuidas see peaks eesti keeles kõlama. Aga vaat kujundus on raamatul küll ilge: sihuke anonüümne (pseudo)akademism. Võimalik, et just selle kujunduse tõttu see raamat siin sedavõrd märkamatult ilmuski. Lugege kindlasti, kui suudate nautida miskit, mis pole action ega ka karmtõsine filosoofia. On aga hoopis justkui muinasjutt ning samas ei ole kah!
Teksti loeti inglise ja eesti keeles
Laur Salundi

Nii jah. Veel paar nädalat mööda ja veel üks arvustus sellele loole. Polegi nagu rohkem lisada midagi. Hea raamat oli, st on. Kurb nati muidugi et sellele siin nii vähe tähelepanu on pööratud, kuna see on natuke rohkemat väärt. Enne nendesamustegi kääbikuliste suguseltsi juurde asumist võiks tegelikult natuke tõesti kasvõi võrdlemiseks midagi tõsisemat enne lugeda. Ise lugesin antud lugu küll väga hea meelega ja soovitaks teistelegi. Peaks ta ilmselt kunagi veel läbi lugema kui aega on, kuna taoliste natuke mõttekate raamatute puhul võib ka hiljem ühtteist huvitavat avastada.
Teksti loeti eesti keeles
Katariina Roosipuu

Igati nõus ylalöelduga. Ja hea meel, et raamat lõpuks baasi jõudnud, oli teine juba nii pikka aega hinge peal, õieti lausa sydametunnistusel. Tõeliselt hea raamat, mille hall kujundus ning hinnaklass 5 krooni Kupra raamatupoes ei ennustanud vähimalgi määral sisu ytlemata hääd taset. Yllatus oli seda meeldivam. Tjah, see on raamat, millest tahaks absoluutses ylivõrdes rääkida ;) Puhas poeesia, selline habras ja nukravõitu, nagu pealkirigi ennustab - meenutab mingil viisil Carteri muinasjutte. Lugedes võib lootusetult raamatu maailma sisse elada, ning seda valusamalt isiklik on ilu ja imepärasuse kaitsetuse tunnetamine. Ykssarvik on juba selline mystiline olend, symbol, mis kuidagi väga sygavalt puudutab. Mida kaugemale lugeda, seda enam syveneb hirm, et lugu lõpeb traagiliselt - kui mõnikord on synge lõpp kokkuvõttes pigem plussiks kui miinuseks, siis selle raamatu puhul hoidsin ma kyll käsi ja jalgu risti, et ei tuleks mingit õnnetut lõppu, sest selline kunstiline kõrgtasemetaotlus oleks autori poolt kyll puhas sadism ;). VÄGA lootusetu tunne oleks tekkinud. Ja jumal tänatud, õnneks läks sellega, kuigi kartus näris viimaste lehekylgedeni. Kokkuvõtlikult: parim ja ootamatuim leid raamatulettidelt. Tahaks veel õige mitmendat korda yle lugeda, aga olen juba 4 tykki välja laenanud. Tagasi ei ole yhtegi saanud ;)
Teksti loeti eesti keeles
Avo Nappo

Eelpool juba pikk jutt kirjas. Lisada palju ei olegi, Tõsiselt hästi kirjutatud.. kirjanduslik muinasjutt. Tavapärase fantasyga seda yhte patta panna minuarust hästi ei saa. Kui millegagi võrrelda, siis võibolla Tolkieni "Lehe ja Puuga".
Teksti loeti inglise keeles
Katjusha

"Viimane Ükssarvik" tõestab veenvalt, et aeg- ajalt tasub üle vaadata allahinnatud raamatute lett ja sealt mõni igavalt halli kaanekujundusega teos ka pea olematu hinnaga ära osta. Sest vähemalt käesoleval juhul on sisu absoluutselt fantastiline! Viplalalik Võlur, reibas näitsik, viimane ükssarvik, kuri kuningas, kurb prints- kõik nad on olemas ja kõik nad otsivad midagi. Lõpuks saades õnnelikumaks kui kunagi varem ja minnes vastu uutele seiklustele.
Teksti loeti eesti keeles
Veiko Kastanje

Hea lugu, eriti omapärase huumorimeelega inimene võiks teda ehk muinasjutu paroodiaks nimetada. Võlurid, ükssarvik ja armastus, igati sõbralik ja hästi loetav raamat. Ning väheseid positiivseid ja ootamatuid üllatusi eestikeelsete raamatute lettidel.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Nõustun Veikoga; see on muinasjutu paroodia. Aeg-ajalt pilatakse muinasjutu stampe. Robin Hood tehakse maatasa (eks tõestage, et asi ei olnud nii!) Kuid samas on jutt kuidagi puhas, ta ei lange laadanalja labasusse. Võiks koguni öelda -- ta on sealpool head ja kurja. Nagu oleks loo autor ükssarvik ise. Millekski niisuguseks pole JRRT iialgi võimeline.

Kümmekond lehekülge enne lõppu ütleb autor võimaliku lõpu ära. Mina oleksingi nii lõpetanud. Katz pidas seda õnnetuks -- ei tea, kas ikka oli nii...

Minu ema ulmet ei loe. Kuid lehekülgede servalt leidsin aeg-ajalt ema pliiatsiga kirjutatud märkusi. Nii et, jah, tema mitte ainult luges, vaid tutvustas ka õpilastele. See oli väärt tegu.
Teksti loeti eesti keeles
Eilish

See oli üks tõeliselt hinge kosutav raamat. Kõik ilus, müstiline ja fantastiline pole veel maailmast kadunud. Kartsin minagi, et teos lõpeb kurvalt, sest inimkonna olukord ON traagiline. Me oleme unustanud muinasjuttude reaalsuse ja kanname kaine ja ratsionaalse mõtlemise talumatut koormat - on suur õnn, et kõik veel pole langenud. Just Peter Beagle´i raamat ja selle õnnelik lõpp tõestavad seda. Seda peaksid lugema kõik, kellel on veel usku unistustesse ja needki, kellel ei ole...
Teksti loeti eesti keeles
Antonia

Üks hingematvamaid raamatuid, mida iial lugenud olen. Kõik eelpool kiitjad on minu eest enamuse ära öelnud, nii et jäägu siis minu poolt pealegi ilus rasvane viis (ja tunne, et seda on armetult vähe).
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Olen ennast läbi puurinud ja kiitmiseks küll põhjust ei näe. Mis siin siis on? Täiskasvanutele mõeldud muinasjutt(rääkivad loomad-linnud), mitte aega fantasy. Siin pole Tolkieni võimsust, Moorcocki sünget dekadentsi, Howardi põnevat seikluslikkust ega Pratchetti lahedat killurebimist-mitte midagi! On mingi pingevaba värk, huumorivaba Monty Python. Siiralt on kahju neist,kes pärast Beagle kurioosset eestindamist 1993-ndal aastal fantaasiakirjanduse lugemisest loobusid(küllap neidki leidus!). Aga kellele meeldib ekstentriline ja veidravõitu stiil, lugegu rahumeeli.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Ei jätku sõnu - nii hea. Ja vaidleks ka nii põhimõtte pärast vastu eelkirjutajale. Minu arust on selles teoses siiski nii võimsust, seikluslikkust kui ka huumorit - kõike on lihtsalt mõõdukalt ja see selle heaks teebki. Kahtlen ka sügavalt, kas leidus ükski inimene kes loobus fantasy lugemisest ainult ühe raamatu pärast, mis talle ei meeldind.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Eks proovige m6nele t6simeelsele kirjandusinimesele öelda, et tegemist on ulmega! Tulemuseks on irrrmus puhkimine ja vähemalt poole tunnine tiraad teemal, et tegemist on allegooriaga, kunstmuinasjutuga ja yldse t6sise kirjanduslikku väärtust omava teosega, mille ulme hulka liigitaja vajab vähemalt p6hjalikku ravi. Siiani tulevad kylmavärinad peale, kui seda raamatut meenutan, oli ikka häbemataselt hea kyll. Ka t6lge on IMHO tasemel, sellegi eest annaks lisapunkti, sest tegemist on ysna mitmeplaanilise ja kindlasti mitte lihtsa tekstiga. Usun, et edasine kiidulaul on liigne.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Misfit Creep

otsustasin raamatu osta peale mõne esimese lause läbilugemist. minu otsust mõjutas ka raamatu hind - mis pärnus port arturis maksis 7 krooni. ma ei pettunud. parim seitsme kroonine ost mille kunagi teinud olen. igatahes minu arvamus ükssarvikutest kui sellistest võluloomadest üldse on täielikult muutunud. paremuse poole muidugi.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Muinasjutt, milles puuduvad üdini pahad tegelased. Autor suurepärase huumoriga. Ei riku naljatamistega loo tõsidust, ei kaota ükssarvikute õrna salapära.

Veidi meenutas Astrid Lindgreni "Mio mu Mio`t". Ainult et tegelased olid isikupärasemad, dialoogid humoorikamad ning sisu tugevam.
Väga meeldis...
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Ei suuda mina sõnadesse ümber panna seda tunnet, mis valdas mind selle raamatu lugemisel. Ei suuda mina kirjutada ilusaid sõnu selle raamatu ülistamiseks, sest selliseid sõnu pole üldse olemas. Jääb minu kiitus kahvatuks kajaks hiilgusele, mida see raamat sisaldab.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Ei ole halba ilma heata. Tänu sellele, et kirjastus Kupar läks pankrotti ja neist järeleläänud raamatud võileivahinnaga maha müüdi, õnnestus ka minul see teos viimaks hankida. Juba 7 aastat tagasi pärast Jyrka arvustusega tutvumist otsustasin kindlalt, et pean selle raamatu ükskord läbi lugema ja sellest peale käisin raamatupoodides ning antikvariaatides ikka lahtiste silmadega ringi, aga asjata. Lõpuks selgus ka põhjus - 1600 eksemplari seisid Kupra laos! Aga arvestades eestikeelse väljaande "kujundust" ei ole ka sugugi võimatu et ma sellest raamatust mitu korda lihtsalt mööda kõndisin. On teine peaaegu sama tabamatu-märkamatu nagu ükssarvik!

Igatahes õigustas lugemiselamus kõiki neid otsingutele kulutatud aastaid. Lugu täitis kõik ootused. Aspekt, mida oodatagi ei osanud, oli suurepärane huumor. Kohati meenutas see lausa Pratchetti paremaid palu, kuid kuna `killurebimine` ei olnud ilmselt eesmärk omaette (või õigemini sisaldas teos ka väga palju muud peale selle) ei hakanud see lugedes koormama.

Samuti avaldas muljet väga kujundlik keelekasutus, mida võib kohata pea igal leheküljel - kuidas nõia sõnadest jääb õhku mee ja püssirohu hõng, kuidas tuli kössitab koldes jne.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Veede

Sisu pole mõtet kommenteerima hakata, mis ma tast ikka yle kiidan. On kyll, jah, täiskasvanute muinasjutt. Ja on inimesi, kes selliseid asju pelgavad, sest sygaval sisimas ei tunne nad end ikka veel piisavalt kindlalt täiskasvanuna. Jummel kyll, kui ma muinasjutulugemisega avalikus kohas vahele jään, siis saavad kõik aru, et ma olen alles väike! Rahu, rahu. Ei nad saa.

Kaanekujundus peab ilmselt olema parafraas neile keskaegsetele prantsuse vaipadele, kus sarvikud peal. Yks linn oli nende poolest kuulus, aga mitte ei mäleta, milline. Väga kenad vaibad olid, värvilised. Kaane viga selles ongi.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Friedenthal

Ilmselt hea loo tunnus on selles, et seda saab väga mitmel viisil lugeda. Paljud asjad on siin hästi paigas. Stseen pealuuga ja mäletamisega eriti. Ja karmtõsine filosoofia on see ka. Viis pluss.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Seda raamatut teistkordselt üle lugedes tabasid mind kahetised tunded. Esiteks olen ma nõus vaidlema ülalpool mainitud tõsise kirjandusinimesega kasvõi hommikuni teemal, et "Viimne ükssarvik" on stiilipuhas ulme, puhas fantasy, kuigi ehk allegooriline ja mitte väga epic.

Teiseks olen ma aga valmis vaidlema ulmepuritaanidega näiteks Estconil kah hommikuni teemal, et stiilipuhtast fantasyst on asi ikka valgusaastate kaugusel ja pigem on tegu allegoorilise osalt mõistujutu, osalt paroodia vormis kõrgkirjandusega ja et ulmeks saab seda raamatut nimetada vaid äärmiselt üldistades.

Raamat ise aga ei jätnud mulle erilist muljet ei esimesel korral õige ammu lugedes ega ka nüüd teist korda üle lugedes. Tegemist on üsna igava rännakuga, kus plussiks ohter mütoloogia kasutamine, võrdluste tulevärk ja paha vaimu Punase Sõnni ebamäärane kirjeldamine. Raamat tundus mulle spetsiaalselt erinevate üliarenenud romantikasoonega õrnhingede ja diipi pseudofilosoofilist möginat armastavate "mõtlejate" jaoks kirjutatud olevat, mida minu arvates tõendavad ka ülalpool olevad kiitvad arvustused.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Mind ka see romaan omal ajal ei kõnetanud. Kusjuures ma mäletan täpselt lugemisaegset emotsiooni nii umbes 13-aastasena: et kõik oleks paigas, kui kirjutatud oleks intensiivsemalt. Kuidagi tuimavõitu ja pooles vinnas tundus olevat, seda just eelkõige stiili osas. Ma ei tea, võib-olla peaks nüüd uuesti lugema, sest midagi seal ikkagi oli. Aga seni jääb "rahuldav" hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Triinu Meres

millised (väga subjektiivsed) hea raamatu tunnused on selles raamatus leitavad:

Lõputult käiamata idee - olemas
Reaalellu sobivad filosoofiad ja tähelepanekud - olemas
Arusaadavad, loogilised ja mitmetahulised pea- ning kõrvaltegelased - olemas
Kaastunnet või imetlust äratavad ja ometi hirmutavad ohtlikud tegelased - olemas
Õõv - olemas
Loogiline looloogika metaloogikaga segamini - olemas
Lõbu ja naer - olemas
Elus naistegelased - olemas
Nägusad noored mehed - olemas
Hea, vaheldusrikas ja rütmiline keel - olemas
Tundlikud kirjeldused - olemas
Samastumisvõimalus - olemas
Lahtine lõpp - olemas
Helge järeltunne - olemas

nagu.... mida veel vaja?
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles