Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Edgar Rice Burroughs ·

Tarzan of the Apes

(romaan aastast 1914)
https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:287467

ajakirjapublikatsioon: «All-Story Magazine» 1912;
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Ahvide kasvandik»
Tallinn, Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, 1923
«Tarzan»
Tallinn «Printest» 1991
«Tarzan – ahvide kasvandik»
Paide «Järva Teataja» 1991 («Järva Teataja» Raamatukogu)

  • EW aegne
  • Trükiteavik wõrgus
Hinne
Hindajaid
4
1
8
5
0
Keskmine hinne
3.222
Arvustused (18)

Tarzani sarja esimene ja parim raamat. Eesti keeles "Tarzan - ahvide kasvandik". Lugu sellest, kuidas Briti lordide päritolu inimene ahvide keskel üles kasvab. Selline ajaviitelugemine, kus iga kolmas sõna on kägistas - lisaks veel poos, tappis ning torkas. Raamatule on kirjutatud ka palju järgesid, kuid need võiksid küll olemata olla - kogu lugu muutub seebiks - korratakse samu ideid ja sündmuste käike. Umbes nii, et Tarzanile tulevad jälle mingid pahalased kallale. Keegi on kinni seotud ning Tarzan astub üle küla piirava tara, lõikab onni tagumisse seina augu ja vabastab ta ära. Kindlasti osaleb vahepeal ka sadakond vaprat Vagiri (?) sõdalast, kes mööda dzunglit ringi liiguvad; kutsutakse appi elevant Tantor, kes pahad mättasse tallab või kirjeldatakse, kuidas üks mees sihikindlalt üle kõrbe ja mägede rühib - nii iga viie lehekülje tagant - lõpuks haarab ta kuulipilduja ja laseb pahad maha ning ütleb: "Isa, siin ma olen!" Ja Tarzan, kes on juba ohverdamiseks altarile valmis pandud - preestri noa tera südame juures, vastab: "Tere, poeg!" Esimeses osas tundus eriti võimatuna see koht, kus peategelane ainult raamatute järgi ingliskeeles rääkima ja lugema õppis. Njah, esimene osa veab kuidagi veel välja, kuid ülejäänud on küll enamasti puhas... üle ühe korra küll lugeda ei taha.
Teksti loeti eesti keeles

Kui ma veel väike olin, siis igasugustes kirjutistes ikka vihjati Tarzani lugude peale, sellest tekkis kange tahtmine lugeda neid, aga kusagilt polnud saada eesti keeles ja muid keeli siis veel ei osanud. Kui siis lõpuks kätte sain, tuli välja, et täielik tüng oli - mitte midagi mõistlikku seal raamatus polnud. Esimeses osas oli vähemalt mingi intriig olemas, aga edasi tulevad ainult suures koguses tapmised, eriti viimasel hetkel päästmised/pääsemised, tohutud karjad lõvisid (juba see on absurd, et neid nii palju on), keda alati viimasel hetkel täpse ja jõulise odaviskega peatatakse, veel suuremad karjad pahalasi, keda kindlasti nottida on vaja, lisaks Burroughsi täiesti masendav rassism - ühesõnaga, üks paras jura, isegi pubekatest peaksid enamik piisavalt intelligentsed olema, et seda mitte millegi väga erilisena võtta.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles

Nojah. Mis siin ikka öelda. Tarzani-lugudest ju tegelikult tõesti üks paremaid, kuid tagantjärele meenutades tõesti mitte midagi erilist. On neid, kes Tarzani peale ilgelt sillas on aga mina küll nende hulka ei kuulu. Muidugi, läbi sai ta ju loetud, aga et ta mitte midagi erilist ei pakkunud, siis pole tahtmist olnud enam lugeda kah. Lastejutuke tegelikult paras. Aga pole midagi. Teised osad olid veelgi hullemad. Tõesti nagu seebiooper vananematu peategelasega. Mis seal ikka. Selle asemel et lugeda, tehke parem ise midagi sellist. Ehk tuleb poaremini välja. Nii et oda kätte ja metsa jahile.
Teksti loeti eesti keeles

Jahhhh, arvata on, et saaga jääb ajalukku. Olen siiani kõik Tarzani-raamatud läbi lugenud, alustades siis sellesamuse 'Ahvide kasvandikuga'. Pean aga nentima, et tegin seda eelkõige sarja jätkamise huvides, et pilti kokku saada. Pidevalt tundus, et kusagil tema raamatutes on hetkel toimuv juba olnud. Tegelikult oligi nii, et kurja eesmärk jäi alati samaks, vahetusid vaid kurjuse käsilased. Quite boooooring.
Teksti loeti eesti keeles

Pean oma häbiks tunnistama, et ka mina olen kõik Tarzani lood läbi lugenud, ehkki igavaks asi ju tikkus. Aga see oli siiski Tarzani-tsükli parim teos. Miks? Sest seda polnud võimalik eelnevatega võrrelda, ikkagi esimene!!!
Teksti loeti eesti keeles

Ainult üks kommentaar: mõni raamat on veel selles tsükklis samal tasemel, kuigi praegu nende nimed mulle meelde ei tule( enamus on veel tüki maad halvemad).
Teksti loeti eesti keeles

Tarzan oli on ja jääb minu silmis alati igavaks. Peale esimesi viit osa, mis ma läbi lugesin ei olnud minul ei tahtmist ega viitsimist teisi osasi otsida. Milleks, ega needki paremad ole kui eelmised. Taolised seiklused vihmametsades on küll minu jaoks huvitavad, kuid see konkreetne raamat ei olnud see mida ma ootasin.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Minu meelest kõige parem Tarzani raamat üleüldse. Võib öelda et isegi kõige parem ERB teos. Üks minu lemmikraamatuid, mida ma olen üsna mitu korda läbi lugenud. Kõige vähem müstilisem Tarzani raamat. Raamatu järgi on juba sajandi algusest saadik vändatud mitu filmi, mõned head mõned mitte nii head. Minule vähemalt meeldis.
Teksti loeti eesti keeles

Lasteraamatuna päris OK, ja selliseid lugusid on ju ka päriselt juhtunud - ärge nüüd valesti aru saage, mitte just täpselt samamoodi, aga igasugused ahvikesed ja hundikesed on inimlapsi omaks võtnud küll ja need on omakorda pärast tsivilisatsiooni rüppe tagaspöördumist õppinud isegi lusikaga kausist sööma ja toas puhtust pidama. Aga see on ka antud sarja ainus raamat, mille lugemist suudan ähmaselt meenutada - ülejäänutest mõned on ju kodus olemas küll ja ju ma siis neid ikka lugenud ka olen, aga mitte ei mäleta... Nii et puudub ka võrdlusvõimalus teistega.
Teksti loeti eesti keeles

Njah, ega see raamat nüüd nii halb ka ei ole. Tarzan, see on ikka Tarzan, teatud lähenduses juba folkloori osa ja sellisena pole suurt vahet, mis hindeid me siin laome, niikuinii loevad vähemasti esimese osa läbi praktiliselt kõik. Teiselt poolt - muidugi on ta saast, aga 1912 oli idee geniaalne.

Ah jaa, loodan, et Eestis on igaveseks läbi aeg, mil kultuurikurjategijatest väikehinged raamatuid vene keele vahendusel tõlkisid. Ka see teos on selline, ilges, vaeses keeles, ja valesti kirjutatud nimedega. Loodame et sellistele on põrgus omaette sektsioon, kus nad peavad "Kolmevalitsust" tõlkima vene keelde ja siis hiina keelde tagasi...

Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles