Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Robert Louis Stevenson ·

The Strange Case of Dr. Jekyll and Mr. Hyde

(lühiromaan aastast 1886)

eesti keeles: «Dr. Jekyll`i ja hra Hyde`i imelik juhtumine»
Tallinn, Rahvaülikool, 1920

«Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde`ist»
Tallinn «Eesti Raamat» 1981 (Klassikalised lood)

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
5
1
1
0
0
Keskmine hinne
4.571
Arvustused (7)
Laur Salundi

Seiklusjuttude suurelt meistrilt ilmunud tore jutuke. Üks mu lemmiklugusid millegipärast. Tunduvalt etem kui näiteks sama autori "Aarete saar". Ei hakkaks tegelikult väga seletama ka, klassika on klassika, aga ühtteist ju ikka võiks. Niisiis jutuke ühest teadlasest, kes endaga katsetusi teeb. Ilmselt üks esimesi omalaadseid ja samuti üks paremaid. Jutustab sellest et katsed võivad vahel untsu minna. Sada korda loetud küll, aga võib ju ka sajaesimest korda lugeda, halvemaks ta sellest igal juhul ei muutu, pigem paremaks. Filme on ka sellest virnade viisi tehtud, mõned isegi väga head.
Teksti loeti eesti keeles
Targo Tennisberg

Nii ammuse ilmumisaasta kohta tõepoolest hea. Vähegi haritumate inimeste seas peaks olema võrdlemisi vähe neid, kellele nimed dr. Jekyll ja mr. Hyde midagi ei ütleks (isegi kui nad ise seda raamatut lugenud pole) - see räägib iseenese eest. Eelkirjutaja poolt mainitud katsetuste laadist veel nii palju, et tegu on isiksuse kahestu(a)misega, mis kõigile asjaosalistele läbi teose palju muret valmistab - hilisemate autorite poolt palju kordi kopeeritud teema. Ühesõnaga - iga ennast intelligendi(hakatise)ks lugev inimene võiks läbi lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Tundmatu Arvustaja

Jäljendamist leidnud eeskuju aastateks. Mulle meenub lapsepõlvest üks telelavastus, mis küllaltki sügava mulje jättis. Kuna selle raamatu süzhee vaevalt kellegile tundmata on, siis sellel pikemalt peatuma ei hakka. Märgin vaid, et originiaal on koopiatest alati parem.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Ette teada süþeega klassika muidugi, kuid ometi suutis lugemine naudingut pakkuda ja igati hea mulje jätta. Pani mõtlema, et mis see inimene on: tervik, mille mosaiigikillud ikkagi üheainsa pildi moodustavad, või lihakott, mis erinevat vaimset sisu mahutada võib? Ei tea, ei tea...
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

hmm, ma olin üsna kindel, et olin sellest loost siia juba kirjutanud, ja tulin ainult lisama, et sain teada, miks on mölaka nimi just Hyde. aga olgu siis uuesti.

huvitav on märkida, et inglise keel ei ole vahepealse ajaga oluliselt muutuda, st Stevensoni keelekasutus tundub ka nüüd ilus, selge ja puhas. kui üritada lugeda samal aastal ilmunud Vilde Musta mantliga meest, siis see võib osutuda ka keelelises mõttes masendavaks kogemuseks. neil lugudel on teatud sisulistki sarnasust, ent võrdlus poleks päris aus, oli Vilde ju kirjutades 15 aastat noorem. siiski tasub tähele panna, et Väga Halb Tegu, mis kummalegi loole nagu sõlmituseks ja mis autori meelest peaks leidma avalikkuse selget hukkamõistu, tundub praegu pigem arusaamatuse või tühise olmeprobleemina. hea küll, lõpuks lööb Hyde ju ka kellegi kaikaga maha, aga isegi see tundub pigem hädatapmisena...

õnnestunud lugu kahtlemata, illustreerides inimeses peituvaid vastandlikke külgi selgemini mõnestki eneseabiraamatust. aga, jah, see Hyde. lihtsalt et umbes täna kuulutati isa Damion lõplikult leepra- ja aidsihaigete kaitsepühakuks. Havai kandis haigeid ravitsenud preestri surma järel püüdis teise usulahku kuulunud Hyde-nimeline pastor teda mustata, nimetades teda jõhkraks ja räpaseks vanameheks. tollal samas kandis peatunud Stevenson asus õiglust jalule seadma. jäädvustades hiljem kodanik Hyde`i ajalukku ehk suuremate tähtedega, kui too õigupoolest väärinuks.
Teksti loeti inglise keeles
Bernheim

Loo mõte muidugi, tuleb tunnistada, on väga hea. Nimelt siis, et inimesel on kaks loomust: hea ja halb, kord valitseb üks kord teine. Jutt oli häiriv ning mõjus väga tõetruult. Kuid erilist kiindumust ei tekitanud. Pigem näen lugu kui Kalevipoja eepost, mida kõik teavad, ent erilist entusiasmi ei tekita. Seega päris viit ei pane.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles