(jutt aastast 1932)
eesti keeles: «Fööniks mõõgateral»
Robert E. Howard «Conan ja Punane Kants» 2000
Kena väike jutuke, mis jääb siiski mõnevõrra alla teistele Punase Kantsi kogumikus ilmund lugudele.
Conani-versioon jutust «Selle sõjakirvega ma valitsengi!» algab aga erinevalt oma eelkäijast klassikalise seikluskirjandusele omase värvika kirjeldusega:
«Varjutaoliste tornitippude ja kumavate tornide üle laotus tontlik pimedus ja vaikus nagu ikka koidu eel. Hämarale põiktänavale, mis oli üheks osakeseks salapäraste käänuliste tänavakeste labürindist, astus neli maskides kogu, väljudes tõtlikult uksest, mille neile vargsi avas üks tõmmu käsi.»
Nagu juba sõjakirve-loo arvustuses öeldud, on see tekst oluliselt viimistletum, klassikalistes pulpulme värvides maalitud rikkalik ja täievereline fantasytekst. Aga kuna lõpus puudub sõjakirve / seadusetahvlite motiiv, jääb ka eelmise loo katarsis siit ära. Igatahes oleks selle versiooni jutust, ma arvan, Argosy või Adventure kindlasti ära ostnud. Ei teagi, miks Howard neile Weird Talesist oluliselt suurema tiraaži ja honorarimääradega ajakirjadele just seda toorest algversiooni pakkus ja siis nišika ulmepulpi WT jaoks sellise viimistletud professionaalse variandi tegi.
Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
