Lugu julmast jahimehest ja tema luupainajaks kujunevast karujahist. Julgen arvata, et kui tekst ilmunuks inglise keeleruumis, peetaks seda praegu õudusnovellide absoluutsesse klassikasse kuuluvaks.
(jutt aastast 1924)
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:941873/454061/page/113
eesti keeles: Juhan Jaik «Võrumaa jutud. Valik I» 1924
antoloogia «Õudne Eesti: Valimik eesti õudusjutte» 2005
Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.