Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ambrose Bierce ·

eesti keeles: «Põrgusigidik»
«Mardus» 1996; talv

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
3
1
2
3
0
Keskmine hinne
3.444
Arvustused (9)
Märt Laur

Tegevus, nii palju kui seda laastu mõõtu juttu mahtus, käib salapärastel asjaoludel surnud mehe ümber. Esimene veerand jutust kulub mõttetult põhjalikele kirjeldustele (uurimiskohtumise ruum, inimesed, inimeste riietus jne), mis ehk vaid 19. sajandi lõpu lugejates suutnuks meeleolu luua. Umbes poole peal jõutakse lõpuks juhtunu endani, mis antakse enamjaolt edasi nõrga dialoogina. Kõik see päädib äärmiselt mannetu puändiga. Masendavalt igav! Bierce`i aja(stu)l kirjutati ka paremaid jutte.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Teist korda tuleb BAASis Bierce`i kaitseks välja astuda... Isegi teistkordsel lugemisel ei suutnud ma jutu juures leida ühtegi puudust. Iseäranis hea, kui palju nendele paarile leheküljele tegelikult on ära mahtunud: inimese pelgusest, uskmatusest, hirmudest, ignorantsusest ja sihikindlusest. Selline üle100 vanune scinece-horror, mis korralikult tehtud nii kompositsiooni, dialoogi kui visioonide koha pealt. Hea jutt ja hea, et Marduses ilmunud.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Vaat missugune veider jutt tuleb välja, kui füüsikat ei tunne. Ja vaat missugused veidrad asjad juhtuvad inimesega, kes haavlipüssiga nähtamatut elajat laseb. Ja vist sai isegi pihta, ah?

Jutt ei kaotaks midagi, kui esimene peatükk ära jätta. Teise peatüki põhjal mõtlesin panna kolme. Kolmas peatükk andis hindele mõttelise plussi taha, neljas tõmbas ühe hinde alla. 2+
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Polnud hea ega ka halb. Lugeda kõlbas, oli suhteliselt hästi välja kukkunud, kuid pean ausalt tunnistama, et mingit erilist muljet küll ei jätnud. Kindlasti oleks ka paremini saanud!
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Üsna hea jutt, aga muidugi mitte ülihea. Tõenäoliselt autori poolt planeerimatu lisamõnu saab sellistest ivanoravlikest lausetest nagu: "Süngel taustal tõuseb huumor eriti esile. Sõdurid puhkevad lahingupauside ajal kergesti naerma ja nali koolnukambris mõjub tänu oma üllatuslikkusele." (Tsitaadi lõpp).Ah, ma ei tea. Üldiselt ei kaota midagi kui selliseid asju ei loie.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Nojah, muidugi oleks selline elukas pidanud olema must, mitte nähtamatu. Ükski eelarvustaja pole millegipärast esitanud küsimust, et kellele nüüd seda viga omistada - autorile või tema kangelasele? Ei ütle ju jutustaja ehk narraator asja kohta ise midagi.

Mingil 19. sajandi lõpus kõnnumaal elaval mehel võiks ju olla igasugu imelikke arvamisi, kuid loo lõpus kirjeldatu on siiski natuke liiga naiivne. Teiselt poolt, vihjeliselt antakse mõista, et hukkunu ja tema külaline olid vähemalt kirjatundmises ümbruskonnas kõvad käed. Nii et kui Bierce ise polnudki füüsikas nii rumal nagu võiks lõpu põhjal esmapilgul arvata, ja tahtis kujutada tundmatu jõu meelevalda sattunud inimesi, kes püstitavad üksteise võidu reaalsusega ilmselgelt kokkusobimatuid teooriaid, ei tulnud see tal eriti välja.

Autori ülejäänud loomingu taustal võib muidugi eeldada, et nii peent eesmärki tal polnud, aga siiski tuleks olla ettevaatlikum tegelaste mõtete autorile ülekandmisel.
Teksti loeti inglise keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles