Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Stephen King ·

Secret Window, Secret Garden

(romaan aastast 1990)

eesti keeles: «Salaaken, salaaed»
Tallinn «Kupar» 1996

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
9
8
4
1
0
Keskmine hinne
4.136
Arvustused (22)

Stephen Kingi parim raamat eesti keeles vähemalt minu meelest. Hea idee ja hea teostus ja muidu selline mõnusalt pingeline raamat. Ainuke nõrk koht oli lõpus, kus peategelane püüdis naisel kruvisid kinni keerata, aga see oli ka nii lühike episood et ei jõudnud üldmuljet rikkuda. Ei olnud midagi üleliigset mis oleks hakanud tüütama. Tundub et vanemaks saades on Kingil ka natuke tõsisemaid mõtteid pähe tulnud. Antud juhul pole tegemist tema vanemate teoste laadi mõttetute retsimislugudega (nt. Carrie vms), vaid korraliku, võiks isegi öelda filosoofilise teosega.Selliseid raamatuid võiks rohkem olla. Võiks soovitada isegi filoloogidele *grin*. Kõik mõtlemisvõimelised inimesed peaks selle ikka läbi lugema kui võimalik on.
Teksti loeti eesti keeles

Paeris lahe lugu, ei olnud ku"ll hirmsat tagaajamist ega tapmist, aga hea siiski. Lo~pp vajus toesti 30neks sekundiks aera, aga see polnud koige hullem. Igal juhul hea raamat.
Teksti loeti eesti keeles

Lahja kokteil ``kummaliste lugude`` tüüpvõtetest. Hoolimata keskmisest mahust tundub sisu häbemata väheks jäävat. Justnagu alla 800 lehekülje pikkuse asja puhul ei vaevuks King sellele aega kulutama. Kindlasti ei ole tegu Kingi parima eesti keeles ilmutatud asjaga, nii Raamatukogupolitseiskii kui ´hiilgus/surmahotell´ käivad kõrge kaarega üle. Lihtsalt selline ilma suurema mõtteta etüüd. Ning taaskord ei ole kirjaniku poolt ilus absoluutselt iga kui viimast tegelast ebameeldivaks teha. Romaanikese läbilugemise järel tundub loomulikuna esimesele vastutulijale piki lonti visutada. Pingete maandamise mõttes või nii. Aga on see normaalne?
Teksti loeti eesti keeles

Lugesin selle siis eile läbi. Kaks tundi võttis aega, seega häbematult vähe. Raamat oli minu arvamust mööda ääretult hea, kuna sisaldas just parajal hulgal psühholoogiat, oli põnev. Kurb aga, et lõpplahendus poole raamatu peal selgeks sai (tundus, et olen midagi sellist juba varem lugenud). Raamatu enda vigadeks olid meeletud poolitatud sõnad, mis ometigi ühel real, kirjavead, tobe font. Tundus, nagu keegi oleks ta põlve otsas valmis vorpinud ja samal kujul kirjastusse visanud, kus see läbi vaatamata tuhandeks koopiaks vorbiti. Raamatul ei olnud ka ilmumise aastat (või ma lihtsalt ei leidnud seda?). Ühesõnaga, minu ükskõik milline referaat oli kah paremini vormistatud ja kujundatud. Tekst aga oli vabalt viit väärt.
Teksti loeti eesti keeles

Vaat see oli ikka tõeline psühhopõnevik. Täiesti ootamatu lõpp sobis raamatule paremini kui sokk saapasse.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav, miks seda kirjanikku õuduskirjanikuks nimetatakse? Lihtsalt ei ole jube!!! Pigem tüütu, tavaline, igavavõitu jne. Selle teose puhul on vähemalt üks asi, mis mulle rohkem meeldis: nimelt psühholoogiline taust. See oli suhteliselt korralikult kujutatud. Muidu? Lugeda ju võis, selline pärastlõunane ajaviide, aga suurem asi polnud. Häiris eelkõige see skemaatilisus, millega neid tegelasi kujutatud on.
Teksti loeti eesti keeles
AR

Raamat lõppes kuidagi kiirelt otsa. Üldiselt väga hea teos aga mitte tema parimaid teoseid. See lugu võiks olla õpetuseks kõigile südametunnistusega inimestele.
Teksti loeti eesti keeles

Õudus? Õudus?!? Kaugel sellest.

(Hiljem) Lugesin veel korra läbi. Ja millalgi pärast seda veel ühe korra. Tegelikult hakkas see raamat mulle lausa meeldima. :) Kruvide keeramine meeldis kah, see oli 100% kingilik.

Teksti loeti eesti keeles

Keskmine King. Peategelasel on väga ilus isiksuse lõhestumine. Taas üks laiatarbepsühholoogia pruukimise näide. Aga tõlge on VILETS. Võib-olla poleks vigagi, kuid jääb mulje, nagu oleks läinud trükki esimene toorvariant ilma igasuguse korrektuuri ja läbilugemiseta. Umbes nii, et ah, anname kähku ühe Kingi välja, mida rutem valmis saab, seda parem, kvaliteet pole tähtis.
Teksti loeti eesti keeles

Mäng psühholoogia peal. Hea, väga hea. Tõlke üle ei oska viriseda, kui raamatuid loen, siis keelt ega teksti eriti ei märkagi. Tekst voolab iseenesest minust läbi ning tekitab pilte. See, kus mingit sõna on poolitatud või trükivead ei oma seejuures mingit tähtsust.
Teksti loeti eesti keeles

Olgu jääv meile mina, ja olgu neid vaid yks ja ainus. Huvitav mäng isiku syymepiinade realiseerumise teemadel - kuigi liialt ehk ebatavalise poole peale kalduv.Probleem on aga kena - kuidas to~estada midagi, mis ammune ja ununenud... kas on yldse ko~ike vo~imalik to~estada, kuigi seda ehk vajagi oleks? Kingi madalam klass sellegipoolest.-
Teksti loeti eesti keeles

Ega alati ei kuku kõige paremini välja. Kuigi Kingi puhul halvasti arvatavasti ka mitte :)´Tundub, et Kingile on lood kirjanikest ikka südamelähedased.
Teksti loeti eesti keeles

Kahjuks olen näinud filmi Fightclub. Sisuliselt on kõik sama. Üksik peategelane kahestub ja saab sellest alles lõpus aru. Meeldis Kingi võrdlus pissimise ja mõtlemise vahel. "Mõlemad on vajalikud tegevused, mida saab küll edasi lükata, aga mitte lõpmatuseni."
Epiloogi lisamine oli ülearune IMHO. Kui lugeja saab juba 20 lk. enne raamatu lõppu teada, kes see Shooter on, siis pole ju vaja enam sellele mingeid tobedaid sõrmejälgede-jutukesi ja tagantjärele oletusi.
Ja see ülearune vintide keeramine ka ei sobinud kuidagi. Oleks võinud paari-kolme lausega anda vihjet, et midagi tontlikku ("läbipaistvat" nagu ütles tapetu Tom) ikkagi oli.

Kolm pluss.

Teksti loeti eesti keeles

Kirjavigadega ei oma mingit tähtsust, kui jutt tõeliselt hea on. Minu arvates üks paremaid eesti keelde tõlgitud Kingidest.
Teksti loeti eesti keeles

ammu loetud, tuleb tunnistada. väga ammu. hinne viis tuleb seetõttu, et see vist oli üldse esimene king, mida lugesin.
Teksti loeti eesti keeles

Parem kui sama kirjastuse üllitatud "Raamatukogupolitsenik" , mis oli sellega võrreldes täielik käkk. Minu meelest päris huvitava ülesehitusega põnev romaan. Kuni päris lõpuni tundus, et tegu polegi ulmega, vaid realistliku õudusromaaniga, ent viiimastel lehekülgedel keerati fantastiline vint peale.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles