Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Stephen King ·

Firestarter

(romaan aastast 1980)

ajakirjapublikatsioon: «Omni» 1980; juuli – august [katkend]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Tulesüütaja»
Tallinn «Ersen» 1998 (Menukirjanike Sari)

Hinne
Hindajaid
7
10
5
1
1
Keskmine hinne
3.875
Arvustused (24)
Jüri Kallas

Teine Kuninga romaan, mis ma läbi lugesin.

Kordab mõneti romaani «The Dead Zone».

Sisu:
Kunagi tehti paranormaalseid katseid mingite tudengitega, vaat siis ühel sellisel paaril sünnib tütar, kes suudab pilguga asju süüdata. Tütar kasvab... kasvab ka eriteenistuste huvi säherduse toreda relva vastu. Isa paneb tütrega jooksu... ning romaani sisuks ongi see põgenemine...

Häiris just kahtlustav suhtumine riiki ja tema asutuste tegutsemisse ning see plakatlik suhtumine eriteenistuste huvisse uute relvade avastamisel. Loomulikult on see nii, aga ma ei usu ka et romaanis näidatud tee õige oleks... ütleks nii, et moosine paranoia. Iseäranis paranoidne oli Komitee (nii nimetati seda vene tõlkes), eriorganisatsioon, mis tegeles kõige selle piiripealse ja ülisalajasega. Samas on selle Komiteega seotud ka romaani võimsamad leheküljed: mulle avaldas tohutut muljet see Komitee poolt saadetud indiaanlasest killer.

Lugeda tasub, aga mitte esmajärjekorras.
Teksti loeti vene ja inglise keeles
Zurgutt

Minu arvates oleks võinud see kapsas poole õhem olla. Pisut rohkem actioni ja vähem olukirjeldusi. Selles mõttes meeldis mulle Carrie rohkem - põletati ikka pool linna maha mõne üksiku maja asemel :) Firestarteri talent jällegi tundus Carrie omast veidi selgepiirilisem ja usutavam. Aga tundub jah, et kõige rohkem mängiti selles raamatus ameeriklaste jälitamis(jälgimis)foobia peale. Vilets neli.
Teksti loeti inglise keeles
pan Wasniewski

Liiga palju igavat loba. Plika oli küll kihvt tulesüütaja, kuid Rainbird täiesti mage. Ootasin raamatult ja Kingi Stephenilt rohkem.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Jentson

Olen kunagi ammu selle raamatu järgi tehtud filmi näinud. Tundus,et film ja raamat olid suhteliselt samaväärsed, kuigi raamat toob paremini esile tegelaste mõttemaailma. Igatahes tasus lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
nore

Meenutas Carrie`t, see kisub minu silmis kohe hinnet alla. Oli küll päris põhjalikult kirjutatud, aga kuidagi kahvatu, King peaks ju õuduskirjanik olema ?
Teksti loeti eesti keeles
Saara

Pole paha! Kuigi, nagu Kingil kombeks, on siingi palju laiatarbepsühholoogiat ja lisaks sellele ka üht-teist päris jubedat psühholoogide kohta. Ega see lugu nüüd nii hull ka ei ole - kõike, mis raamatus kirjas, ei tasu uskuda. Uriseda on ainult eestikeelse tõlke kohta. Teate küll - kus Charlie ronib treppi mööda, komistab karu otsa ja veereb alla. Originaalis kisab ta selle koha peal:"Daddy! Daddy! Ted! Ted!", mis eestikeelses variandis näeb välja: "Issi! Issi! Karu! Karu!" Selle tõlke adekvaatsust ma usun siis, kui keegi näitab mulle väikelast, kes tõesti kaisumõmmi frustratsioonihetkel karuks nimetab. Aga üldiselt on Kingi kohutavalt raske tõlkida, nii et ei ole häda midagi.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Tore, et isand King antud teema lõpuks üpris huvitavalt lahti on kirjutanud (vrdl "Carrie"; aga ka W. Hohlbeini "Tüdruk Atlantisest", kus mingi merepõhjast leitud naine hävingut külvas). Sisustas meeldivalt 6 hommikupoolset tundi.

Aga muidu on see 4 pisikese miinusega, nimelt lasti aur minu meelest liialt vara välja. Teisiti öeldes, liiga palju auru läks kogu ümbritseva kujutamisele. Ootasin tõega, et tüdruk rohkem hävingut külvab; see sobinuks ka Kingi stiiliga paremini. Sellegipoolest -- igati kobe raamat.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Carrie mantlipärija püromaanide reas. Vahe vaid selles, et kui Carriel olid ikka isiklikud põhjused leeke levitada, siis väike Charlie pidi vanemate kunagise mõtlematu sammu eest maksma. Kõlab küll õpetlaslikult tüütult, aga üleloomulikud võimed peaksid avaldumisega senikaua ootama, kuni nende omanik oskab neid teadlikult (mitte) kasutada. Ausalt. Kuigi... mõnigi kirjanik jääks siis leivast ilma.;)
Teksti loeti eesti keeles
Orcus K.

Täitsa tore elamus. Kohati oli mulli ajamist küll rohkem kui tarvis, aga põnevust jätkus lõpuni. Küsimärgi tekitas lõpu poole välja ilmunud mees, kelle kohta King järjepidevalt ütles midagi sellist: mees kes ei olnud raamatukogu hoidja. Ilukirjanduslik nõks, mis paraku ei tahtnud jutu olemusega sobida. Muidu oli ikkagi täitsa OK. Surmahotell ei olnudki nii põnev.
Teksti loeti eesti keeles
CyberRax

Sellele 4jale paneks veel miinuse taha. Seega kokkuvõtlikult: loetav, kuid kindlalt mitte Kingi parim looming
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kui mingiks seisuks läheb, siis King pillub oma õudusi lausa pangega välja, muidu selline kena ja lihtne põnevik.
Teksti loeti eesti keeles
Silver Sära

Korralik ajaviiteromaan - bussi, lennukisse, randa, ent ülivõrdeid siiski kasutada ei saa. Kubiseb ebausutavustest, mille eesmärk peategelasi pea kohal rippuva surma eest eest päästa. Siiski tasub tähelepanu juhtida Kingi oskusele kirjeldada pikalt ja põhjalikult inimese füüsilisi ja vaimseied kannatusi.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Head on selle raamatu juures palju-Kingi kohta sümpaatsed tegelased, kelle käekäigule võib tõesti kaasa elada, suurepärased action-stseenid-need kaks pürokineesi suuremat kasutamist nimelt... Ent see ülisalajane eksperiment on täielik kitš ja kisub hinde alla. Pea sama halb, kui kirjutada hullust teadlasest üksildases mägilossis, kes kavatseb maailma vallutada...
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Jälle üks raamat, mis kubiseb klisheedest ja on minimaalselt orginaalne. Salajane valitsusorganisatsioon, hull palgamõrvar, eriliste võimetega tüdruk, keda kõik taga ajavad, vandenõuteooriad jne. jne. Üldiselt üsna loetav kraam, kui midagi targemat teha pole. Kolm
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Rüütel

Esiteks on minu meelest raamat hästi konstrueeritud - ühest küljest jah, tegemist on põgenemise looga. Kuid sinna liini vahele on väga seostatult kombineeritud jälitajate lugu ning kogu see krempel, mis juhtus varem ja mis annab selguse selle suhtes, mis toimub praegu.

Teiseks tahuks on küsimus paranormaalsetest nähtustest ja valitsuse püüdest neid omavaid inimesi avastada, luua, ära kasutada. Võime seda nimetada paranoiaks, see võib mitte meeldida, kuid King arendab ilmselt äärmuseni teatavat joont ameeriklastes, mis vaistlikult umbusaldab ja vastandab end kõigele, mis on seotud föderaalvalitsusega. Ilmselt võiks natuke mõtteainet anda ka see kui palju on USA-s igat sorti agentuure...

Kolmandaks ei tasu end hetkekski lasta eksitada arvamusest, et teadus peaks kuidagi inimesi sisemiselt paremaks muutma. Teadus ei garanteeri inimese moraalsust ja headust. Ja igasuguse võimuga kaasneb selle kuritarvitamine.

Üks vahvamaid stseene raamatust oli see, kui Poe agent pandi mõttejõul magama. Ja kui hiljem keegi tema kuuldes kasutas sõna magama, oli mehel hoobilt pilt taskus.
Teksti loeti eesti keeles
Olev Toom

Kaasarvustaja Silver Sära on kirjutanud: "Korralik ajaviiteromaan - bussi, lennukisse, randa..." Ma lisan sellele ebameeldivate kohtade loetelule veel rongi. Nimelt käisin 1993. aastal "kapsaussiga" (nooremad inimesed teadku, et seda nime kandsid tolllased Ungari päritolu linnalähirongid, mis algselt olid rohelised) Tartust Tõraverre tööle ja täitsin sõiduaega just raamatupoodi müügile tulnud "Firestarteri" lugemisega.
 
Ja selleks sobis raamat väga hästi. Piisavalt oli põnevust, jutt jooksis nagu sellel autoril ikka, ning ei esinenud mingit nõmedat õudust.
 
Aga igasugu pahade eriteenistuste sissetoomise eest läheb pall hindest maha.
 
Teksti loeti inglise keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles