Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Stephen King ·

The Man in the Black Suit

(jutt aastast 1994)

ajakirjapublikatsioon: «New Yorker» 1994; 31. oktoober
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Musta ülikonnaga mees»
Stephen King «Kõik on mõeldav: 14 sünget lugu» 2003

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
4
2
2
0
1
Keskmine hinne
3.889
Arvustused (9)
Meelis Sepp

Selles loos kummardab King ameerika klassiku Hawthorne`i ees. Kuna austusavalduse objekti pole ise lugenud, jäävad ka seosed arusaamatuks. Lool endal pole viga midagi. King räägib meile loo väikese poisi hirmuäratavast kohtumisest tundmatu mehega, kes pole ilmselgelt keegi muu, kui Vana Paha ise. Saatan on küll üks - ühele sarnane Robert Jordani lõppematu Wheel of Time - mammutseriaali "root of all evil" Ba´alzamooniga, kuid see on pigem plussiks. Selliseid lapsepõlve traumaatiliste kogemuste lahkamisi on tal teisigi, kasvõi näiteks "The Body", millest on valminud ka "Stand by Me" nime all suurepärane film. Maksimumhinnet ei tulnud eelkõige tühja lobisemise eest. Juttu oleks edukalt võinud kolmandiku võrra kärpida.
Teksti loeti eesti keeles
pan Wasniewski

Tegelik hinne oleks 4,5, aga komadega siin ei hinnata. Iseenest võttes on see küllaltki triviaalne skeem, mida King kasutab (mets, väike poiss, keelutsoon, saatan), kuid lugu on perfektselt vormistatud. Neokonservatistlikult. Kui Lauri Lukas heitis ette loo liigpikkust, siis mina arvan et üheksakümne aastane rauk kipubki heietama. King otsustas vormi järgida.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Veede

See`p see eestlaste ja amerite vahe ongi. Nende kurat teeb metsa vahel haljal aasal mingeid tsirkusetrikke ja juba ongi nii kole, nii kole, meie oma myttab põllu peal ja kui kylamehed näevad, teevad mehikese taskud tyhjaks ning annavad jalaga tagumikku. Kui King Tammsaare oopust loeks, hakkaks temal õudne. Minul tema juttu lugedes ei hakanud. Aga ega see siis veel paha jutt olnud. Kõlbas kyll.

P.S. Takkajärgi jõudis pärale kah, mis ses loos nii koledat oli. No mõelge ise - lähed haljale aasale kala pyydma, aga seal on hoopis Will Smith.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

No ei saanud mina jälle pihta, mis selle loo mõte oli. Poiss nägi unes kolli ja tegi püksid täis, tal hakkas häbi ning juba mõtleski ta välja loo kuradist, kes teda nii meeletult hirmutanud oli. Sain ma asjast väga valesti aru?
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Ma ei saa Johannes Koidu seisukohaga nõustuda. Poisi isa nägi ju samuti närbunud rohtu ja tundis väävlihaisu, pealegi oli poiss pärast juhtumit ju ikkagi ehmatavalt "läbiklopitud" . Ja heietamine mulle meeldis, aitas meeleolu luua ning ajastu hõngu edasi anda. Hawthorne`i juttu pole paraku samuti lugenud. Võimas ja mõjuv tekst, Kingile iseloomulikult kohati isegi veidi naljakas-näiteks Kuradi kalasöömine. Muide, mis puutub Oopi võrdlusse Tammsaare romaaniga, mida ise küll lugenud pole-vaevalt, et mõni Eesti autor midagi sarnast kirjutaks. Eestlane üldiselt armastab metsa ja ristiusust keskmiselt vähemõjutatud inimesena vaevalt näeb seal kristlikku Saatanat.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Hawthorne`ini pole kahjuks veel jõudnud ja ise kah ei oska selles suhtes võrrelda, kuid juttu igatahes laita ei saa. Kena klassikaline õudusjutt. Mu arust üks paremaid sellest Eesti keelde pandud SK kogust ja seda mitte selle tavapärase õuduskoguse, vaid just vanamoodsa stiili pärast (ju vist on BAASistki näha, et mulle sihuke asi üsnagi kenasti istub).
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Hindes olin kohe lugemist lõpetades üsna kindel, aga selle põhjendamisega kipun hätta jääma. King ise ütleb jutu postscriptumis, et kirjutamine edenes üpriski punnitades ja tulemusega ta ise eriti rahul ei ole. Ometi anti sellele jutule 1996. aastal O. Henry novellivõistlusel millegipärast esimene auhind.

Mina kaldun antud juhul pigem autori kui kriitikutega nõustuma.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Ma ei kannata seda, kui autor iseenda loomingu ainest naeruvääristab (teadlik paroodia on muidugi iseasi). Siin on õuduskirjandusest üldiselt, salapärasest kohtumisest konkreetselt ja veel lausa kohtumisest Saatanaga tehtud mingisugune palagan. Saatan poisikest püüdes jõekaldast neljakäpakil üles koperdamas, kalasaba suust lipendamas... Võeh.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles