Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Wolfgang Hohlbein · Heike Hohlbein ·

Märchenmond: Eine phantastische Geschichte

(romaan aastast 1983)

eesti keeles: «Muinasmaa»
? «Steamark» 2002

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
0
0
3
2
0
Keskmine hinne
2.6
Arvustused (5)
Laur Salundi

Peategelase Kimi õde Rebecca on millegipärast koomasse sadand ja arstid ei oska teda sealt välja tuua. Tuleb välja, et ta on kuskil muinasmaal möllamas käinud ja mingi koleda ja kurja võluri kätte vangi jäänd. Otse loomulikult on peategelane K. see, kes ainukesena suudaks ta sealt välja aidata. Lähebki K. siis muinasjutuilma ja hakkab seal möllu tegema...

Üldiselt on raamat puhas ajaraiskamine. Midagi uut ja huvitavat eriti pakkuma ei kipu, liiga lapsik ja lihtne peale selle.

Peategelasel pole vaja mitte mingeid oskusi, et pahade ja koledatega hakkama saada. Mingi 10000 paha tumedaürbilise sõjamehe tillist tõmbamine on nagu naljamäng. Mõõgaga vehkleb ta kah kohe esimesel korral paremini kui need vanad kogenud kärnanäod ja nii edasi...

Liiga lapsik ja liiga omapäratu ja liiga lihtne, et korralikku naudingut saada.
Teksti loeti eesti keeles
Heili Kase

Aga see on ju puhas p`hh ! Oma lapsele kyll seda esimeseks lugemiseks ei annaks kui tahaks talle ulmet tutvustada. Tegelikult v6iks selle raamatu... Ei tea, mis vanusele see yldse saab m6eldud olla.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

On olemas häid raamatuid, kehvi raamatuid, raamatuid, mis lühendavad su eluiga paar tundi, muud suuremat kahju tegemata, ja raamatuid, mis panevad su mesipuuna sumisema ja telliseid sülitama, lühendades negatiivse stressiga su eluiga hoopis rohkem. Lisaks pisarad kõige nende mõttetult kulutatud paberipuude pärast...

Millegipärast kujutan ma autoreid ette Saksa Debiilvabariigi ajal ideoloogilis-poliitilist kirjandust treimas - seda anti ju siingi tõlkes välja ja sealt sai teinekord asjalikke fakte, sisu ise aga oli minu arust nii silmaklappidega ja vaimustusvaene, et ei saanud kuidagi kahjulikult mõjuda. Ka selles raamatus on nö käibefantaasia - see, mis üksikutes stseenides avaldub - paigas, kogu tervikidee aga peaaegu sama jube kui Tallinna linnavalitsus. Kui targutamine ja uskumatult säratud Muinasmaa kirjeldused vahele jätta, on toimuv kuni peaaegu lõpuni isegi diagonaalis loetav, sedavõrd kui questi, kus kaaslasi ohverdades eesmärgi poole rühitakse, on vist suhteliselt raske rikkuda ning pealegi taktikalised plaanid tulevad autoril päris hästi välja. Ent laiem plaan ei kannata kriitikat - mängeldes annab tüüp pasunasse morbiidse overkilliga monstrumitele, satub järjest vingetele valitsejatele, kes just täpselt samasugused varateismelised jõmpsikad juhtuvad olema, ja lõpuks keerab Kõiksuse Looja (sorry, Veiko ja Marek, aga antud juhul sobib toda kergete vaimse mahajäämuse tunnustega lihtsameelset jumalust üldnimetusena kasutada) ümber sõrme... Ja siis visatakse viimane vint, kus sisuliselt diskvalifitseeritakse kõik eelnev, muutes selle hambutuks moraliteeks. Ka mina ei tea sihtrühma, kellele seda lugeda pakkuda. Õnnetu, õnnetu Saksamaa, kui see on su ulme tippautor...
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Sain raamatu allahindlusest. Tagantjärgi võib öelda, et hinna ja kvaliteedi suhe kujunes ikkagi nigelaks. Raamat on ladusalt kirjutatud, aga see ongi vist selle teose ainuke suurem pluss. Norimisväärset leiab see-eest aga küllaga. Romaan on lapsik, etteaimatav, pealiskaudne, isikupäratu, klišeedest kubisev jne. Lisaks on ta totter. Kõik need kurnatuseni väsimuses olekud vahelduvad erksa kepslemisega, toit on Muinasmaal tähtsusetu asi, imelised pääsemised viimasel hetkel vahelduvad veel imelisemate pääsemistega veel viimsematel hetkedel. Ja see imelik lõpp! Neid totrusi on teoses nii palju, et jõudsin järeldusele, et see kõik ongi üks lapse unenägu - unenäos ju loogika ei maksa. Unenägu, mille Hohlbeinid on kirja pannud. Jama unenägu.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles