Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Tiit Tarlap ·

Liivakella kael

(lühiromaan aastast 2001)

ajakirjapublikatsioon: «Lääne Elu» 2001; nr 112 (2. oktoober) – 2002; nr ? (12. jaanuar)
♦   ♦   ♦

eesti keeles: Tiit Tarlap «Viiking, kes armastas haisid» 2001

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Ilmunud ajalehes
  • Puudulikud andmed
Hinne
Hindajaid
0
12
3
1
0
Keskmine hinne
3.688
Arvustused (16)
Silver Sära

Kui see jutustus hakkas "Lääne Elus" ilmuma, asutasin end lugema, aga... jätsin pooleli. Lugu näis igav ja veniv. Nüüd, kus tekst on ilmunud ka kogumikus ja ühe hooga läbi võetud, revideerin oma arvamust. Esialgne mulje oli ilmselt põhjustatud hakitud lugemisest: maakonnaleht ei ilmu iga päev, samuti jäi muudel põhjustel vahele terveid nädalaid, mistõttu tuli pingutada meenutamisega.

Loo keskmes on eradetektiiv, kelle klient palub uurida oma sugulaste õnnetute surmade asjaolusid ja päästa tõenäolisest fataalsest lõpust ka oma tütar, kelle elukohta ta ei tea. Surnud isikud on kõik otseliini pidi veresugulased ühe ärimehega, kes on samuti traagiliselt hukkunud. Detektiiv asub asja kallale ja põrkub ebavõrdsetele vastastele, keda on palju, kes kasutavad rohkeid materiaalseid ressursse, jne. Hoogsa actioni taustaks on mõningate teadlaste avastus, et võimalik on ajasränd nii minevikku kui tulevikku, kui inimese "mina" paigutub tema otseliinis sugulase kehasse.

"Liivakella kael" on märk fantaasiarikkast fabuleerimisoskusest, sujuvast ja ladusast tekstist ning vaimukast dialoogist. Siiski märgin ka paar puudust. Jutustus koosneb otsekui mitmest erineva kiirusega osast: esimeses pooles on sündmusi kirjeldatud üksikasjalikult ja tegevuse aeg - paar päeva - on kenasti kaetud. Peale detektiivi vangilangemist tuleb aga märkus "möödus paar nädalat", mille kohta on mainitud ainult mõned laused ja jääb mulje, et autor pole kas viitsinud või pidanud oluliseks seda perioodi avada. Ometigi on see edasise toimuva suhtes võtmetähtsusega koht. Vangist põgenemine on jälle üksikasjalik ja äge, siis tuleb taas auk ja siis epiloog. Ometigi võinuks täita ka selle augu ja arvestades kui palju jäi lahtisi otsi, pidanuks epiloog olema mitukümmend lehekülge tagapool. Kokkuvõttes jäid mulle domineerivamat muljet avaldama siiski loo positiivsed küljed.
Teksti loeti eesti keeles
Krafinna de Kraax

Ilmselt mulle lugu meeldis, aga paar nädalat pärast lugemist ei suutnud korrapealt meenutada, mis jutuga tegu, kui pealkiri öeldi. Märk sellest, et pealkiri pole kõige tabavam või lugu ise lihtsalt hea lugu. Nojah, autori teravkeelsusele on juba tähelepanu juhitud, mis seal enam.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Lugu on jah hüplik. T9esti oleks v9inud ju need "augud" ära täita. Oleks paljud asjad kohe selgemaks saanud. Nüüd aga ajasid need hüpped segadusse. Muidu igati korralikult kirjutatud. Ja pealkiri on tabav, selle "liivakella kaela" ümber kogu jutt ju tiirleski.
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

See, et Tiit Tarlapile Raymond Chandler üsna palju tähendab, pole mingi saladus. Käesolevalühiromaani õnnetuseks ongi asjaolu, et kui Chandleri koha pealt on asjad paigas (ja võib imetleda, kui hoogsa randmega asi teostatud on), siis ulmeline osa (pean silmas ennekõike teose lõppu) annab tuntavalt järele. Tõenäoliselt on kiire olnud.

Umbes sama probleem (ulmelise osa otsitus/sekundaarsus) kummitab pidevalt ka Bergi, selle vahega, et Bergil on ka kirjandustehniline osakond permanentselt kollektiivpuhkusel, nii et võrdlus on ebapädev ja võtan sõnad tagasi.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Jäi mulje, et tegu on katkenditega sündimata jäänud romaanist. Esimene osa oli J.H. Chase`i või Carter Browni stiilis krimkaimmitatsioon... Chandlerit poleks siinkohal ikka paslik meenutada. Sujuvad ja vaimukad dialoogikatked tekitasid edasise suhtes suuri ootusi. Paraku pole suudetud välja pidada ei ühtset stiili ega vormi ja ulmesisu on suht suvaline. Plussipoolele saab kanda teksti kodeeritud sõnumi, selle edasiandmise viisiks on aga valitud paras ports kollasemast kirjandusest tuntud klisheid. Nii et üle "kolme" ei anna.
Teksti loeti eesti keeles
Liisa Vesik

Peamine mahv läheb sellele, et välja selgitada, kus ja mis ja kes ja milleks. Ja kui see juba selge on, on kõik kohe justkui nii selge, et jutt lõpeb kiiremas korras ära. Ehk siis jäi midagi puudu, et lugu heaks pidada.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Servapidi on kokku traageldatud kriminaalromaanja väikesepoolse eelarvega Hollywoodi action-film. Saadaolevaid komponente arvestades oleks tulemus võinud ka palju hullem olla, nii et hindeks tuleb neli.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Hoogne ja puha, kuid ei peab kurtma sama, midsa nii m6nedki eelarvustajad on viidanud - ulmeline osa puudulik. Mitte halb, kuid kehvasti lahti kirjutatud.
Kuna ei ole eriline krimif2nn (Doyle ja Chrisy ehk v2lja arvata), siis saab jutt hindeks n6rgapoolse "hea".
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Seikluslik detektiivilugu, mille lõppu on lisatud ka tilgake ulmet (ajaränd tulevikku ja saadud teadmistega sündmuste mõjutamine olevikus). Lugu mõneti võrreldav samal ajal perioodikas ilmunud Lew R. Bergi järjejuttudega. Kuid Tarlapi stiil on lihvitum ja peakangelane pole nii macho kui Bergil. Ilmselt Bergi puhul oleks Traven kandnud mantli all automaati ja paari granaati. Puudustel on eelnevad arvustajad juba peatunud.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Maasing

Täitsa korralik lugemine, aga samas ka mitte midagi ülemäära erilist. Sarnaselt eelarvustajatega häiris see, et lõpp oli väga visandlik ja tuli järsku.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Tegemist on minu esimese loetud Tiit Tarlapi tekstiga. Okei, tegelikult olen ma päris kindlasti lugenud ka kunagi ammu "Nooruses" ilmunud "Tänav akna taga", sellest aga igasugused mälestused praktiliselt puuduvad.

Ausalt öeldes ma päris hästi ei saa aru, mis põhjustab mõnede vanema põlve ulmekriitikute lapselikku hõiskamist, käteplaksutamist ja ilanire suust nõrgumas üles-alla hüplemist. Vähemalt selle loo põhjal pole küll põhjust mingiteks erilisteks vaimustuseoieteks, kuigi tuleb möönda et ega suurt viga ka polnud. Või õieti, vigu oli küll, eelarvustajad on aga need kõik kenasti juba välja toonud: loo hüplikkus, tempovaheldumised, sisu ja vormi ebaühtlus jne. Algus on ehe Chandler, lõpp mandub mingiks suvaliseks kirjandiks ära.

Lugu mind ei kõnetanud igatahes. Selline seiklusliku süžeega kirjanduslik hamburger, kiirelt loetud, kiirelt unustatav. Aga vähemalt andis veidike aimu, kes too teine actionulme autor Bergi kõrval on.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles