Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Mario Kivistik ·

Vereta jaht

(antoloogia aastast 2001)

eesti keeles: Tallinn «Salasõna» 2001 (Mardus)

Sisukord:
Hinne
Hindajaid
0
9
0
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (9)
Orcus K.

Täiesti kobe kogumik, seekord! Kuigi kujundus pole just suurem asi. Ostma eriti ei kutsuks!

Jutte on seinast seina, nii teema kui ka taseme poolest. Isegi peaaegu kõik tõlkejutud olid trükkimist väärt ja üle keskmise paremad (va Grin´i oma). Kodumaistelt autoritelt olid paremad palad Hargla, Trinity ja Simpsoni sulest. Natuke kaugemale taha jäid Laur ja Maapoeg ja Perner. Ülejäänud paistsid olevat “augutäide”.

Vangonen kirjutab muidu hästi, aga konkreetne lugu oli täiesti mõttetu. Ei olnud sel ei tegu ega nägu. Piirsild pole isegi kommenteerimist väärt.

Hargla “Vereta jaht” haaras korralikult ja üllatas uudse teemaga. Hea variatsioon Tondipüüdjast.

Trinity üllatas seekord pea-aegu et SF-iga. Autor oskab luua maailma, nii et see elama hakkab ja meeleolu tekitab.

Simpsonil ka justkui SF lugu, mis tekitab küll hunniku paralleele, aga ometi kannab hästi omapärast nägemust. Nii head Simpsoni pole juba tükka aega lugenud!

Teistel ei kandnud idee eriti välja ja takerdus kuhugi ridade vahele. Lauri keeleline teostus oli päris hea, aga jutust jäi järele vaid nukker pildike, mis eriti midagi ei öelnud. Perneriga sama lugu, ainult pildike oli mitte nukker, vaid üritas olla kuidagi müstiline. Maapojal oli algul kõik okey, aga siis hääbus jutt arusaamatusse müstikasse, millele ei raatsinud autor ühtegi seletavat kommentaari lisada. Tundus nagu oleks jutt jutu pärast, et loe, kui igav on!

Kokkuvõtteks mätsisid paremad lood (koos välisautoritega) puudujäägid kinni. Head ja halvad lood läksid keskelt pooleks. Aga eks nii nende kogumikega olegi! 4 pisikese miinusega.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Enamjaolt olen Orcusega nõus.

Lugude keskmine tuli mul 3,3, aga Kivistiku artikkel ja eriti lõpuosa, kus Eesti ulmekirjanikud ja -fännid üksteist arvustavad, tõstis kogumiku hinnet. Kaanepildi valik on seevastu äpardunud.

SF on Trinity ja Simpson, F Stableford, Laur ja Grin, teised H.
Tõlkejutud olid peale Grini väärt avaldamist ja kogumiku parimad.
Eesti autoritest olid head Hargla ja mulle suureks üllatuseks Piirisild. Normaalse jutuga said maha Laur, Trinity ja Simpson. Väga halba juttu seekord polnudki.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Üldjoontes nõustuks eelkõnelejatega. Tõlkejutud oli head, eriti tõstaks esile Sawyer`i ja Nenoneni jutud. Ka Stableford`il polnud häda midagi, Grin oli aga allapoole keskmist. Eesti autoritest suutsid väga hea mulje jätta Trinity ja ka Maapoeg üllatas. Hargla oli oma keskmisel tasemel, kusjuures idee eriti uudne minu jaoks küll polnud. Perner ja Laur suutsid küll korralikult ja ladusalt kirjutada, kuid jutud ei hakanud elama. Jäi järgi küll mingi pildike, kuid see oli ka kõik. Täieliku pettumuse valmistasid Vangonen, Piirisild ja Simpson oma häguste ja mitte midagi ütlevate lugudega. Kokkuvõttes jäi siiski raamatust positiivne mulje. Neli väikese miinusega.
Teksti loeti eesti keeles
Tauno Laarmann

Kõige rohkem meeldisid Hargla, Nenoneni, Sawyeri, Trinity ja Stablefordi sulest sündinud ja selle kogumiku kaante vahele sattunud lood. Teised jäid veidi nõrgemaks ja leidus ka paar jamat lugu.
Teksti loeti eesti keeles
Arvo Laarmann

Tõlkejuttudest avaldasid kõige paremat muljet Sawyeri ja Nenoneni jutud. Trinity jättis kodumaistest autoritest kõige meeldivama mälestuse. Mario kivistiku artikkel muutis ka kogumikku vähe asjalikumaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsna tavaline viimaste aegade Mardus. Tõlgetele pole eriti midagi ette heita, kodumaised jutud on nagu nad on. Üldine tase küll üle eesti keskmine, kuid leidub ka paar väga segast ja hägust juttu (Piirisild, Vangonen). Positiivset leidub siiski rohkem, kui negatiivset.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Õiglast hinnet panna on väga raske, kuna lugusid ise hindasin kõigi viie hindega. Uued autorid vanade kalade vahel andsid uut maitset, kuid eriti ei meeldind. Parim lugu oli imho Nenoneni oma, lähedale sellele sai ka Hargla. Nagu mainisin, ei ole eriti kursis soome kirjanikega, ja esimene kokkupuude soome ulmega oli paljulubav. Hinde tõstab siiski kolmelt neljale taga olnud huvitav lisamaterjal. Kahjuks ei ole Kivistiku artikli kirjutamise põhjusega eriti tuttav, tean vaid seda, mida sai artiklist järeldada. Kuuest arvustusest olin 3 raamatut lugenud(peagi neli, kuna juubeliväljaanne seisab siinsamas riiulil) ja imo üpriski head kommentaarid. Visiitkaartide kohta pole muud öelda, kui et inimene õpib iga päeva aga sureb ikka lollina. ;)
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Sellest kogumikust alates kaotasid Marduse antoloogiad järjekorranumbri ja said igaüks endale omaette nime, see siin siis "Vereta jaht", kogumikus leiduva Hargla samanimelise loo järgi. Välisele küljele veel tähelepanu pöörates: pealkaane illustratsiooniks olev Alfred Kubini joonistus ei tööta absoluutselt, pealkaas jätab ebameeldiva, igava ja mittemidagiütleva mulje. Etteruttavalt olgu öeldud, et see viga sai parandatud, järgmised ja kahjuks ka viimased 4 Marduse antoloogiat on väliselt kõik tipp-topp.

See kogumik on ülikõva juba Nenoneni jutu pärast, plussiks on ka Hargla ja Stableford. Piirisilla laastu tasuks lugeda erakordselt mõnusa keelekasutuse pärast.

Vangoneni ja Maria Perneri panust pole põhjust üldse lugeda. Simpsonit, Märt Lauri, Maapoega ja Trinityt tasub ikka lugeda, eriti viimast, aga suhtuda neisse teatavate reservatsioonidega.

Tobedavõitu pealkaanele ei tasu tähelepanu pöörata, see kogumik oleks aukohal igal eesti ulmele pühendatud raamaturiiulil - nagu kogu Marduse kultusehõnguline sari, eranditeta.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles