Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· André Trinity ·

Lahkumine paradiisist

(jutt aastast 2001)

eesti keeles: antoloogia «Vereta jaht» 2001
Andre Trinity «Unenägude jumal» 2002

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
9
4
3
0
0
Keskmine hinne
4.375
Arvustused (16)
Orcus K.

Kõvasti üle keskmise jutt Trinity´lt! Eelmiste lugudega seob ainult peategelase nimi Dornan ja loomulikult autorile iseloomulik filosoofilis-teoloogiline tagapõhi.

Tagasivaatega lugu kosmoserändurist, kes oli maandunud ühele planeedile ja veetis seal mõned aastad planeedi ainsa asuka – Meredith´i – seltsis. Ent siis ühel päeval tuleb lahkuda, kuna planeet muutub rahutuks. Koos kliki-aegse robotiga üritavad nad sealt sääred teha, aga planeet hoiab meest enda küljes viimse hetkeni kinni...

Head detailid, väga haaravalt kirjutatud ja tekitab kummalist meeleolu. Kaks lõigukest viiteid paljastavad omapärase (Anti-?)Trinity filosoofia diskursuse, millele pihta saamiseks tuleb veidi oma teadmistes sorida. Lõpp kiskus natuke farsiks ja see tõmbab hinnet pool pügalat alla. Aga muidu igati viie-vääriline jutt! 5-
Teksti loeti eesti keeles
Andri Riid

Hindeks selline neli pluss. Lõpp langeb pisut kokku ja läheb liialt konspektiivseks seletamiseks. Algusepool seevastu väga hea.Viimane nähtus on üldse Trinity lugudele omane, ehk viitab see sellele, et peaks lõpplahenduste viimistlemisele rohkem tähelepanu pöörama, paremini läbi mõtlema ja need ka siis detailsemalt lahti kirjutama. Aga üldiselt on Trinity näol tegu eesti ulme (kindlasti ulme) ühe omanäolisema ja huvitavama autoriga. Minu jaoks tekitas lugu paralleeli Sheckley loominguga, seejuures pole ühestki otsast tegu Sheckley klooniga.
Teksti loeti eesti keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Trinity üllatas mind selle looga täielikult. Selline omanäoline lugu planeedist nimega Meredith, kus elab imearmas naine nimega Meredith. Algus oli lool väga võimas, lõpp aga hakkas vägisi sohu kiskuma. Siiski kokkuvõttes positiivne elamus. Viis miinus.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Trinity oskab, kui Trinity tahab ja tahtmist paistab temal jaguvat. Ehk siis esimene pisutki sci-fi v6tmes kirjutatud lugu Trinitylt ja peab ausalt ytlema, et ehkki see sci osa oli suht kröömikese poolne, siis fictionit oli selle eest ikka kapaga ja see kapatäis oli täisväärtuslik ja tervendav aaloesalv veritsevale hingele, mis aegajalt kipub kahtlema praeguste kirjutajate kirja- ja m6tlemisoskuses.
Teksti loeti eesti keeles
Jan Tepo

Lugeda oli huvitav. Kuid selles loos puudub Trinity juttudele iseloomulik müstika. Jutt on ülesehituselt liiga lihtne. See-eest jutu sisu on autorile omase käekirjaga filosoofiline. Keeleliselt väga hea lugu. Tekkis ainult küsimus, et kas kadunud paradiisi idee esitamiseks on tõesti vaja nii ulmelise butafooriaga maailma? Muidu väga tugev lugu, kuid jutu lõpp keeras komödjandiks, mis nullis lugemise käigus tekkinud emotsiooni. Seega tugev neli.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Tekst oli mõnes kohas tõmbav, kuid üldiselt ei pakkunud eriti huvi. Milleks siis Meredithi pidada saab? Võib aru saada, et Meredith oli planeet, kes tundis huvi selle mehe vastu ja lõi selle tõttu naistegelase nimega Meredith. Kuid see on vaid mu tõlgendus. Üks neist tegelt. Ja mitte ka see, mida õigeks peaksin. :) Täpselt aru ei saanudki, kes oli kes lõppude lõpuks. Kas siis mees armastas liiva või selle kontrollijat? Tõmbavat paistsid teda mõlemad.
Teksti loeti eesti keeles
Oskar Nassar

Üks kõige mahedamate ja soojemate värvidega maalitud hävingu lugusid üldse. Just soojad toonid ongi Trinity´i teostele nii loomuomased ning moodustavad ühtse terviklikult helge ja unenäolikku loomingu. Teoses esinenud roboti KV256 kõne ja käitumine olid samuti äärmiselt humoorikalt edasi antud. Tekkis tunne, et robot hoiaks kogu aeg peast kinni ja mõtleks: "Oh, neid inimesi küll! Mis neil kogu aeg häda selle armastusega on.".
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Ma saan aru et herr Trinity luges enne läbi vanameister Ray Bradbury "Ja siia saagu tiigrid" ja otsustas siis ise enam-vähem samal teemal loo kirjutada. Lugu erineb märkimisväärselt muust Trinity toodangust just selle poolest, et olgugi väga kaugel hard sf`st, on ta siiski päris kindlasti sf aga Trinity autorina lõi omal ajal laineid pigem maagilise realistina. Äratuntavaid jooni on siingi, selline teatav unenäolisus ja pehmed toonid, olgugi et muuhulgas tuleb tegemist kosmoselaevade ja robotitega.

Päris nitševoo lugu.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles