Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ursula K. Le Guin ·

The Ones Who Walk Away from Omelas

(jutt aastast 1973)

eesti keeles: «Need, kes lähevad Omelasest ära»
«Nõukogude Naine» 1983; nr 7 [lühendatult]
«Täheaeg» 1992/93; talv

Tekst leidub kogumikes:
  • Ilmunud muus ajakirjas
  • Täheaeg (ajakiri)
Hinne
Hindajaid
4
2
2
1
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (9)

Tugev lugu inimlikkusest ja sellest võõrandumisest, üksiku ja ühiskonna kasust. Südametunnistuse mahasurumisest. Meeldis, et ei võeta selget seisukohta selle värdjaliku ühiskonna suhtes, vaid lihtsalt nenditakse, et siiski on neid, kes lähevad Omelasest ära... Mõistujutt äärmiselt tõsistel teemadel.

Kusjuures mulle on arusaamatu nende isikute seisukoht, kes seda juttu võikaks või koledaks peavad... Ega siis sellepärast, et jutus koledaid asju kirjeldatakse, jutt ise veel kole pea olema. Antud teose sõnum oli siiski minu meelest see, et midagi kõigest hoolimata, hoolimata julmusest ja ebaõiglusest, millele see fantastiline (jah, fantastiline -- pole mõtet arutada selle üle, kuidas ja kust see laps sinna ikkagi sattus) ühiskond toetub, leidub selles ikka ja jälle siiski neid, kes hoolimata selle süsteemi stabiilsusest pole nõus sellise hinna eest pakutava rahu ja turvalisusega ja lähevad ära... See on küll passiivne vastupanu süsteemile, kuid see on siiski vastupanu, süsteem ei suuda iilagi mürgitada kõigi inimeste hinge ja südametunnistust.

Teksti loeti eesti keeles

On teine jah selline mõnusalt depressiivne lugu. (Nood vanad Täheajad olid üldse toredaid jutukesi täis, kahju et neid ainult nii vähe ilmavalgust nägi. Ja see Le Guin`i lugu ei olnud sealilmunud lugudest imho ka veel see kõige parem. Vat nii hea tase oli. Vist vingeim ulmeajakiri, mis üldse Eestimaa peal ilmunud on). Aga jah, ega tollele loole pole midagi eriti lisada ka. Viie saab kätte, kuigi näiteks Pimeduse laegas meeldis mõnevõrra rohkem.
Teksti loeti eesti keeles

See jutt ei meeldi mulle üldse. Kuigi ta on ka kooli kirjanduse lugemikus sees, mis peaks kvaliteedimärki näitama.

Sest kuidas saab ühest lapsest sõltuda ühiskonna heaolu? Mis siis saab, kui laps suureks kasvab või ära sureb? Võetakse uus? Kust? Nendele küsimustele Le Guin ei vasta. On näha, et ei oskagi vastata. Ta teeb asja salapäraseks ja käsib lugejal mõelda.

Teksti loeti eesti keeles

Nii kurb ja kuri mõistujutt, et lausa hale hakkab. Eelkirjutanule niipalju, et lugeja mõtlemapanek ju asja eesmärk ongi. Ja arvatavasti on igas heleroosas-lillelises ühiskonnas üks või mitu sellist last - olgu need siis päris lapsed või mingi muu alandatud ühiskonnakiht. Absoluutse õnne eest tuleb alati maksta absoluutse õnnetusega, kuid kuidagi inimlikum oleks, et ünnelikud-õnnetud oleksid kõik, mitte üks ühes, teine teises äärmuses... Te ju ikka saate aru, et mind pani see lugu mõtlema? :)
Teksti loeti eesti keeles

Ma ütleks, et hästi kirjutatud. Kuid kui teile meeldib Le Guin Meremaa ja Haini sarjade fännina, siis selle võib rahuga vahele jätta. Mulle ka ei meeldinud, sest ootasin lugedes midagi muud.
Teksti loeti eesti keeles

Ka mina pidasin seda lugu kunagi vastikuks nagu ka LeGuini romaani "Pimeduse pahem käsi". Nüüd, teistkordsel lugemisel, leian, et tegemist on väga hea looga, eelkõige just emotsionaalses plaanis - see lugu paneb pisarad voolama. Ja mõtlema, mida sellises olukorras ise teeksin - kas kogu ühiskonna heaolust lähtuvaid ratsionaalseid otsuseid või ühe üksikisku kannatusi arvestavaid emotsionaalseid valikuid.
Teksti loeti eesti keeles

Ma pole vist sellise loo sihtrühmas. Loo filosofeerimine (või mõistujutt) jäi mulle kaugeks ja ei pakkunud pinget. Tunnistan, tõenäoliselt ei saanud vist asjale pihta. Aiman, mida autor öelda tahtis, aga mulle ei mõjunud.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles