Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Craig Wolf ·

Mülgas

(jutt aastast 1998)

ajakirjapublikatsioon: «Mardus» 1998; nr. 3
♦   ♦   ♦

eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas

  • Mardus
Hinne
Hindajaid
2
1
2
2
0
Keskmine hinne
3.429
Arvustused (7)

Jutt koosneb kahest jubinast. Esimene jubin:
miskid venelased on eestisse tunginud (ikka ammu-ammu, mitte praegu) ja nende hulgas on ka bojaaripoeg Frol Matvejevitsh. Aga üksaeg juhtub nii et eestlased tungivad neile kallale ja siis tuleb pagema hakata. Panevad siis kolinaga kuskilt soost läbi. Et pääseda, rapib seesama FM need kaks ülejäänd tegelinskit ära ja saabki minema.
Teine jubin: ülesehituselt sama. Tegevus kaasajas. Miski maffiaboss Nikolai Grigorjevitsh pageb politsei ja kaitseliidu eest läbi sellesama soo ja midagi hakkab nagu ajusopikestest esile kerkima jne.
Päris korralik õuduslugu, aga natuke liiga tüüpiline. Hea tempokas lugu muidu. Neetud koht meeldis siiski mõnevõrra rohkem.
Teksti loeti eesti keeles

Jutt on kohe tunduvalt tuimem, kui autori debüütlugu «Neetud koht».

Paljud asjad, mis debüütloo puhul plussid olid – eesti setting ja päevakajalisus – needsamad asjad teevad just sellele jutule karuteene. Oleks sellise (primitiivse) loo tegevus toimunud mujal... siis oleks lugu kindlasti parem olnud.

Sisust on eelkirjutaja juba rääkinud ning mul pole siia enam midagi lisada. Jääb vaid küsida, kas tõesti hakkab eesti autori tase tänapäeval juba teise jutuga langema?

Teksti loeti eesti keeles

Maitseasi ilmselt, kuid mu meelest on nimelt too paljukirutud kohalik setting see, mis loo eriti mõnusaks tegi. Autor on ära kasutanud ahvatlevaid võimalusi, mida eesti keskajalugu õudusjutu kirjutamiseks pakub - juba see võte iseenesest muutis loo minu jaoks nauditavaks, seda enam, et teostuselegi ei saa midagi ette heita. Juba selle ajastu paljas mainiminegi loob õuduka jaoks ideaalse õhkkonna, minu kui mitte just kuigi faktiteadliku inimese jaoks oli ka kogu sajanditetagune tegevus täiesti autentse kõlaga. Ning nii tabavat vene mafiooso hingeelu lahkamist oli ka ytlemata nauditav lugeda.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hästi kirjeldatud olustik.Tekitas küll sellise tunde, et müttaks soos ise ringi. Lõpp oli küll ettearvatav(nii umbes keskpaigast), kuid siiski nauditav.
Teksti loeti eesti keeles

Minu meelest väga tobe ja etteaimatav lugu. Algus ju isegi lubab midagi, Vene aadlike sumpamine soos, olelusvõitlus laugaste vahel, kõik üsna veenvalt ja haaravalt kirja pandud. Siis otsustab autor aga tänapäeva pöörduda ning edasi läheb lugu juba päris jamaks. Lõppkokkuvõttes - lollile lolli palk ja kõik. Kaks
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles