Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Del Stone, Jr. ·

Companions

(jutt aastast 1993)

ajakirjapublikatsioon: «Crossroads» 1993; aprill
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Kaaslased»
antoloogia «Sünged varjud» 2001

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
1
0
3
7
4
Keskmine hinne
2.133
Arvustused (15)
Valge Vares

Väga halb ja väga haige jutt, millel pole midagi pistmist ei horroriga ega ulmega laiemaltki.

P.S. Arvustaja vabandab arvustuse algvariandis esinenud sõnade "ilge" ja "öökimapanev" kasutamise eest, mis väljusid korrektse kriitika raamidest, nii autori, eestikeelse kogumiku koostaja kui ka kaasarvustajate ees.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Õige, õige... Jutt on loll, jabur, segane ja öökimapanev. Kummati antoloogias ta oma ülesande täidab, illustreerides veenvalt mõningaid suundumusi moekamas õuduse antologicas - perverssuseid kirjeldav literatuuritsev ebahorror. Ahjaa, igaks juhuks lugesin ka originaalis läbi... arusaadavamaks see küll muutunud aga mingi nõks paremuse poole oli. Nii et tõstan hinde 1-lt "kahele".
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Kristjan Sander

Mitte ei saa aru, mida see raffas kaagatab selle tyki puhul... Eile, kui oli selle kaagatuse kõrghetk, lugesin siin neid arvustusi ja ei mõistnud kohe mõhkugi. Pidi olema räige ja haige ja ropp ja öökimapanev, aga mina vaeseke ei suutnud kuidagi ühtainukest bitikestki sellest jutust meelde tuletada. Mul on mäluga probleeme küll, aga nii põhjalikult juhtub ikka harva... No läksin siis eile õhtul koju ja libistasin pilgu üle... Mingi eriliselt schokeeriv tykk see IMHO pole, kuid ma mõistsin, miks ma ta unustanud olin -- see jutt on lihtsalt täiesti lame, hall ja mõttetu. Absoluutselt tühi koht. Sellest tõdemusest ka hinne.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Laur

Enne lugemist olin üpris põnevil, oodates pärast arvustuste üksmeelset "öök!"-i midagi siseorganeid sõlme keeravat. Nuputades, mis see küll olla võiks, kui mitmesugused modernsed ja vähemmodernsed, detailidesse laskuvad, natuke perverssed zombijutudki nii karmi vastuvõttu pole saanud. Pärast "Kaaslaste" lugemist olin aga äärmiselt pettunud, kuna ühegi külje pealt polnud tegu millegi raputavaga. Mitte et ma muust kui haiglastest lugudest elamust ei saaks, oh ei, naudin kasvõi pastoraalset SF-i... aga kära jutu sisu pärast, mida tegelikult õieti polnudki, jääb arusaamatuks. Seetõttu ka `2`.
Teksti loeti eesti keeles
Maria Perner

Kogumiku kõige nõrgem ja sisutum tükk. Lugemine tükki küljest ei võtnud, aga millest jutt ning mis autor mõtles, see ei ole pärale jõudnud. Loeks üle, kuid ei viitsi. Parematki lugeda.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Lugesin kolm korda ja rõõmuga jõudsin avastuseni, et jutul on üks Tugev Pluss: ta ununeb juba paari tunniga.
Kõik muu aga on väljaspool arvestust. Tekst takerdub mõttetute kirjelduste taha, tegelase mõttekäigud on ebainimlikud ja konarlikud. Jutt ise ei paku aga midagi...
Kui selline ongi tänapäeva angloameerika horror, siis jätan paar kümnendit vahele ja alles siis naasen, et teatavate eelarvamustega hinnata mõnd elusolevat an.am. kirjanikku.

kahju kohe...
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Ununeb tõesti kiiruga. Kuna keegi eelkirjutajatest pole sisu kohta sõnagi öelnud, siis ei suutnudki ma seda juttu meelde tuletada. Ilmne vihje, et see lugu polnud essugi väärt. Raamatukokku selle nimel, et oma mälu värskendada aga uuesti küll ei lähe.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Jääb ainult üle nõustuda Maniakkide Tänava ja Kristjan Sanderiga - tegu on lausa müstiliselt kiirestiununeva jutuga. Lugesin seda kõigest paar tundi tagasi, ja nüüd pidin üsna mitu minutit mälu pingutama, et meelde tuletada, mis jutt see selline üldse oli. Kavatsesingi juba nende sõnadega lõpetada, aga imekombel tuli ikka meelde. Järgmiste arvustajatega eksperimendi jätkamise huvides vihjeid siiski ei anna :-)

Mis arusaadavusse puutub, siis arusaadav oli jutt küll. Ja mis puutub sellesse, et kas on ulme või ei ole, siis minu meelest pole see esimene teos BAASis, milles kogu ulmelisus seletub lõpuks sellega, et peategelasel on lihtsalt hallukad. Aga mingeid erilisi punkte sellega ei teeni.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles