Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ray Bradbury ·

The Wind

(jutt aastast 1943)

ajakirjapublikatsioon: «Weird Tales» 1943; märts
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Tuul»
antoloogia «Alfred Hitchcock esitab «Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud»», Tallinn «Katherine» 1991

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
10
5
0
0
0
Keskmine hinne
4.667
Arvustused (15)
Laur Salundi

"Tuul" on üks neist kolmest loost sealt kogumikust ("Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud"), mida ma aeg-ajalt ikka uuesti loen. Luygu sellest, kuidas miski mees on ringi rännates kogematasel kombel Tuulteoru kohta miskit teada saand ja kuidas Tuul teda likvideerida püüab. Antud juhul on hea et Bradbury ei kirjeldanud asja otse, vaid lähenes sellele kaudselt (telefoni kaudu). Sai lihtsalt natike rohkem fantaasiat kasutada ja sellepärast vist lugu meeldiski.
Teksti loeti eesti ja inglise keeles
Kristjan Sander

Hea õuduk. Eriti meeldis see, kuidas mees oma hukkumisele määratud sõbraga telefonis rääkis ning naine teda samal ajal kannatamatult külalistega väikest seltksondliku bridzhi kutsus mängima...
Teksti loeti eesti keeles
kuits

Loo lõpp oli nigust liiga etteaimatav, kuna teada oli , et asi ilmub Hitchi lipu all, muidu iseenesest hea lugu, tegelikult võiks 5 miinuse ka panna.
Teksti loeti eesti keeles
Satyros

Päris hea jutuke kuid olen parematki lugenud küll mitte Bradbury`lt kuid siiski. Väärib igatepidi nelja. Mulle meeldis see looke juba selle pärast, et ta oskas hoida pinget konstantsena see ei langenud ei alguses keskel ega ka mitte eriti lõpus. Jutu idee oli ka hea kuigi tundus, et jutuke ei olnud väga põhjalikult läbi mõeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Dragofor

Kirjanike, eriti ulmekirjanike puhul, on oluline idee. Paljudel on idee, kui nigel teostus. Paljudel ideed pole, kuid teostuis on hea. Bradbury see lugu on hea ideega ning ka teostus on igatepidi rahuldav. Küsimus on selles, kas see lõpp oli ikka niivõrd väljapeetud kui lootsin? Pigem mitte. See oli täiesti etteaimatav ning seetõttu pinge lõpus langes. Ent ometigi oli jutt tunduvalt parem kui paljude teiste looming. Sest Bradbury pole mitte ainuke, kes on kasutanud ideed sellistest teadmistest, mis ei tohiks inimese kätte sattuda. Ja ta on suutnud olla oma taseme kõrgusel.
Teksti loeti eesti keeles
Adrifted

Hea jutt, pingetega. Kaks pinget oli, esiteks sündmustiku enda pinge ja teiseks pinge rahuliku pereelu, piibutõmbamise ja tuulte käes räsitava maailma näinud mehe elu vahel.
Teksti loeti inglise keeles
Märt Laur

Kogumik "The October Country" annab paljudele tavapärastele asjadele hoopis uue tähenduse. Sama kehtib ka selle loo kohta. Kahjuks aga olin juttu kunagi juba eesti keeles lugenud ja see rikkus puändirõõmu ära, muidu võiks ka 5 anda.
Teksti loeti inglise ja eesti keeles
Chris

Ühinen nendega, kes peavad antud lugu heaks. See on üks nendest jutukestest, milles peitub minu jaoks Bradbury võlu: luua olustik ja realiseerida idee selliselt, et kirjatüki läbilugenuna jääb õhku rippuma selline kergelt õõvastav järeltunne. Osaliselt on see kindlasti tingitud tema ideede omapärasusest ja ka ainulaadsusest: tapjatuul, rongi jahtivad draakonikütid jne, jne. Igati viite vääriv lugu.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Keskpärane Bradbury.
Olgugi, et lõpp oli ettenähtav, oli jutt siiski põnev. Tekstis esines ka tüüpiliselt mõistmatu naine, keda lausa peab vihkama.
Kahjuks puudus arenev süþee - lugu lihtsalt ei arenenud. Ainuke asi, mis juhtus oli see, et tuul hakkas kõvemini puhuma. Vähemalt viimasel leheküljel tuli midagi uut sisse ja asi läks kohemaid teiseks.
Kuidas tol tüübil aga õnnestus helistada, kui mäslev torm isegi elektri ära viis (+ veel keldrist). Siis ei olnud ju veel mobiile.
60. a. vanuse jutu kohta on asi siiski üllatavalt hea, nii et siit tuleb tugev 4.
Teksti loeti eesti keeles
Orcus K.

Hea. B lihtsalt oskab suht tobedatele ideedele häid jutte üles ehitada. (Aga idee on ju suht tobe, et mingi tuul on võtnud nõuks üks mees ära koristada! Ikka väga muinasjutt!) Hea on jutu juures just see, et ta jääb meelde ja esmalugemisel tekkinud emotsioon ei kao ka aastate pärast kuhugi.
Teksti loeti eesti keeles
Pärtel Riit

Viis miinusega
Miinusega sellepärast, et tegelikult on ju mõte iseseisva mõistusega kättemaksuhimulisest tuulest päris tobe. Aga milline teine kirjanik suudaks sellise tobeda mõtte nii elegantselt välja mängida, et tulemuseks on nauditav ja põnev jutt? Väga vähesed, ma pakun. Kui üldse...
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles