Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Veiko Belials ·

Vanaema, miks sul nii suured silmad on?

(jutt aastast 2001)

eesti keeles: antoloogia «Mardus: Juubeliväljaanne» 2001
Veiko Belials «Helesiniste Liivade laul» 2003

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
3
8
1
3
0
Keskmine hinne
3.733
Arvustused (15)
Maria Perner

Ainus "Marduse" juubelinumbri arvustamata lugu? Seda lünka annab täita.:)Mõneleheküljeline etüüd visandab totalitaatse tulevikuilma, kus lapsi kasvatatakse standardiseeritud laagrites kuulekateks kloonideks - alluma süsteemile. Jutuvestja, kes söandab lastele rääkida muinasjutte ja ärgitada nende kujutlusvõimet, tembeldatakse raskesti haigeks ning saadetakse "raviks" mäluvahetusele... mis aga ei lähe päris robotite ootuste kohaselt. Alles jutu teistkordsel lugemisel tuli esile autori poolt Punamütsikese ja libavanaema anatoomiaainelisele dialoogile antud uus dimensioon, sellest ka hea hinne. Taolisi inimvaenuliku tulevikuilma kirjeldusi on küllalt visandatud, kuid mitte igaühest ei loe sõnumit/hoiatust välja.Robot ikka oma vanaema ei asenda.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Üks väheseid kodumaiseid antiutoopiaid, mis järgib liigagi parimaid traditsioone. Kõigi raamatute keelatus meenutab vast veidi Bradbury "Fahrenheiti", õhustik aga Orwelli "1984". Küllalt hea jutt, ent siiski mitte meistriteos.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kena lugu. Pealkirja vaadates ootasin mingit hästi puist ja pingutatud naljalugu, nagu neid vahel sealtkandist tulema kipub, aga oh seda meeldivat üllatust, kui lugema sai hakatud. Olgugi,et sihukesi antiutoopiaid või mida iganes ilmas juba küllaldaselt liikvel, ei sundinud ta ennast käest panema, vaid vastupidi... Hea lugu. Tundub, et Belials hakkab viimasel ajal rohkem oma lugude kvaliteedile mõtlema ja igasugu tobedusi on üksjagu vähemaks jäänud. Edu igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Suurepärane ja hoiatav lugu. Minimalistlikult kirjutatud ja sellisena suurepärane. Oleks kindlasti saanud pikemalt - ausalt öelda hakkasid Jutuvestja seiklused dystoopias hirmsasti huvitama. Ja mis p6hiline - kuidas oli ta suutnud nii vanaks elada ilma hammasrataste vahele jäämata?

"Väga hea" vääriline lugu.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Kui ma seda juttu esimest korda "Mardusest" lugsin, jättis see mulle väga hea mulje. Nüüd ma enam nii vaimustunud pole, sest mõningad pisiasjad häirisid mind natuke. Esmalt loo hüplev stiil, mis ei lasknud korralikult keskenduda. Ma saan aru, et autor on püüdnud võimalikult väheste sõnadega võimalikult palju ära öelda, kuid see pole eriti veenev. Siis tekkisid mul veel küsimused, millele ma jutust vastuseid ei leidnud: kuidas õnnestus Jutuvestjal nii kaua vabalt tegutseda? miks mõjusid tema muinasjutud lastele nii, nagu need mõjusid. Samuti oleks lugu veenvamaks teinud süsteemi kirjeldamine. Aga üldiselt võttes oli see päris hea ja omapäran lugu, mis on oma hinnet väärt.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Kaks asjaolu muudavad selle jutu mulle vastumeelseks. Paralleel Bradbury "Fahrenheit 451"-ga (mulle see romaan eriti ei meeldinud) ja see, kuidas räägitaksemingist Suure Algustähega Asjast. Autori kavatsuse järgi peaks see viimane võte vist tekitama lugejas tunde millestki vägevast ja salapärasest, tegelikult agatekitab tunde millestki tühjast, mis õõnsalt kõmiseb.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Samuti "kena" nägemus me tulevikust. Siiski paneb mõtlema, et miks peaksid inimesed loobuma raamatutest ja muinasjuttudest? Kindlasti on inimesi, kes arvavad, et suudavad sellega teiste üle võimus saavutada, kuid seda ka teoks teha ... raske küsimus. Hindan neljaga, kuna oleks võinud paremini.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Loo antiutoopilisest, hoiatavast ja totalitarismivastasest toonist ja sõnumist sain aru, aga aru ei saanud valitud vormist, ega ka sellest, miks sellele loole nii palju "viisi" on pandud. Suhteliselt keskpärane lugu ju, lisaks on väga õilis kujutada muinasjuttude vestmist passiivse vastupanuna robotlikule totalitarismile (eelpool arvustajad on juba märganud seda "Fahrenheit 451" meenutavat moraali), see töötab paraku aga ainult jutus, tegeliku eluga sel mingit erilist kokkupuudet pole. Aga ehk ei peagi olema. Sel juhul annan selle hoiatava muinasjutu eest sellise keskmise hinde.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles