Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Pasi Ilmari Jääskeläinen ·

Laurelia etsimässä

(lühiromaan aastast 1996)

ajakirjapublikatsioon: «Portti» 1996; nr. 1
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Laureli otsimas»
Pasi Jääskeläinen «Taevast kukkunud loomaaed» 2002

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
3
1
1
1
Keskmine hinne
4.143
Arvustused (14)
Meelis Sepp

Kummaline lugu, mis algul ehk pisut peletab eemalegi. Ent kui süveneda, satub lugeja hämmastavasse maailma, millest ei saa algul arugi, kas tegemist on maagilise realismi või paralleelmaailmaga. Tõenäoliselt on siiski tegu viimasega. Maailm, kus tegevus toimub, meenutab kõvasti meie oma, ent pole seda mitte. Katoliku kirik on kõikvõimas, umbes nagu Pax Simmonsi "Endymionis", kuid pisut inimlikum. Tegevus toimuks justkui tänapäeval, ent tegelased vaevavad pead arutlustega, kas maa on lapik või ümmargune. Toimuvad esimesed raketikatsetused kuulsa teadlase Leonardo plaanide järgi. Väljaspool tuntud maailma piire asub Äär, tundmatu ja ohtlik kant, kust haruharva eluga tagasi tullakse. Kõige selle taustal hargneb lahti lugu paavsti salamõrvarist, kes ajab taga oma lapsepõlvesõpra, kes Äärelt tagasi pöördununa on asunud hävitama maailmakuulsaid katedraale. Loos ei seletata eriti midagi lahti, üsna palju jäetakse lugeja fantaasia hooleks, ent lõpuni jõudnuna võib tabada ennast kahetsemast, et lugu nii lühike oli. Skarabeus on nagu ikka ilmutanud midagi eriti head. Soome kirjandusest midagi eriti teadmata oli Jääskeläinen küll üks ütlemata meeldiv algus.
Teksti loeti eesti keeles
Krafinna de Kraax

Noh, mina defineeriks loo alternatiivajalooks, aga see on maitse asi.

Lugu on julm, üks julmemaid, mida ma olen lugenud. Mis aga iseenesest ei ütle midagi.

Pentsikusi kloostrielus aksepteeritakse vaikimisi ka tänapäeval. On olemas ju ametlikud konkubiinid ja piiskopi lapsed.;)

Millegipärast meenus Kettamaailm, ilmselt miski segane allusioon Ääre teemadel ja siis meenus kõrgkeskaeg. Aga tuu põle tuu...
Teksti loeti eesti keeles
Must Kass

segane lugu. köitvalt segane lugu. sigahea puändiga lugu. mis ju midagi ei seleta, aga asetab senise tiba teise valgusse küll. see viimane sõna. täpsemalt nimi. no et kes muu siis ikka Laureliga paaris käib kui mitte Hardy. aga mina küll enne selle peale ei tulnud, kui välja öeldi.
Teksti loeti eesti keeles
Silver Sära

Nojah, mina puändist aru ei saanud (kui pidada selleks romaani viimast inglisekeelset lauset), küllap on siin puudujäägid kultuurialastes teadmistes. Ent ka peale äraseletamist arvan, et ühe palli võrra kisub see lõpp hinde hoopis alla. Pilastas mõnusa loo ära.

Kuid üldiselt tasub "Laureli otsimas" tema kirjutamise vaeva ära. Järelsõnas on Jääskeläineni kirjutamisstiili kohta kasutet terminit "barokne" ja see näib sobivat just kõnealuse teksti kohta. Lugu pole ilmselt krjutet ühe hooga, vaid on nähtud vaeva, uuritud taustu. Kõigest on mõista, et autor on intelligentne inimene - asjaolu, mis mitte väga sageli raamatut lugedes ei ilmne. Mõnevõrra meenutas "Laureli otsimas" Indrek Hargla stiili, võib olla religiooni-teema tõttu. Igal juhul mulle enim meeldinud tekst eestikeelsest kogumikust.
Teksti loeti eesti keeles
Orcus K.

Eriti sügava mulje jätnud lugu! Juba ainuüksi see keerukavõitu kompositsioon, kus tüüp kõigub une ja ärkveloleku vahel ja segi paisatakse selge arusaam, kas ta meenutab ja elab läbi minevikku või on see lihtsalt vana mehe luul. Jutt veab hästi lõpuni välja ja igav ei hakka kordagi.

Tõsi, see Olly ja Laureli teema oli küll vaimukas, aga mina ei osanud seda küll kuidagi ülejäänud looga haakuma panna. Tabasin küll juba jutu keskel vihjed ära, aga midagi juurde see just ei andnud ja ära ka ei võtnud. Pigem muutis tegelased veidi koomiliseks, kui üritada neid sellistena ka ette kujutada.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Üks võimalik nägemus "õhtumaa allakäigust". Juhtivat rolli maailma asjades mängib katoliku kirik. Kõik olulisemad ühiskonnategelased on piiskopid. Vaieldakse elumõtte ja Jumala olemuse üle, samas ei suudeta ehitada korralikult toimivat jalgratast ja Philips reklaamib oma "raadioid, mis töötavad peaaegu alati". Vihjamisi saameküll aimu et kunagi on asjalood olnud etemad, aga "the world as we know it" ei ole selle jutu universumis küll kunagi eksisteerinud. Võrdlemisi paeluvparalleelmaailm, mille eest hindeks tuleb tugev 4.
Teksti loeti eesti keeles
Indrek Hargla

Lugu, mis pakub pidevalt peamurdmist ja see mõneti raskendab andeka stiili ja kompositsiooni nautimist. Sisetunne ütles muidugi kohe, et ega eriti palju vastuseid lugeja ei saa. Hüpoteesiks siiski piisab. Et oleks siis selline maailm, kus Kristus viis läbi ülestõusu ja sai koguni keisriks. See on väga dramaatiliselt mõjutanud teaduse arengut, no ja teoloogia on sootuks teistsugune, kuna Kristus olla kusagil maha maetud. Ja tuua sellesse alternatiiv- või paralleelmaailma koomikutepaar Hardy ja Laurel lõhnab peaaegu pungi järele. (Ehk aitaks loo paremale mõistmisele kaasa see, kui ma oleks kasvõi ühtegi nende meeste sketshi või vähemalt neid ennastki näinud?).

Rööbiti maailma arengu saladustega areneb loo põhitelg - Vatikani assassiin jälitab renegaadist piiskop Laurelit, kes hulluksajava osavusega õhkab kõiki katedraale. Miks on Äärel käinud piiskopi raev suunatud just arhitektuuri vastu jääbki saladuseks. Nagu ka see, et kuidas on arhitektuur selles maailmas (vähemalt keskajal) arenenud samuti nagu meie maailmas, ent muud teadused mitte.

"Viis" on antud Jääskelaineni kirjanduslikku meistrerlikkust ning loodud salapärast maailma silmas pidades. No ja kirikute õhkulaskmisest oli ka igati meeldiv lugeda. Mõistatuste lahendamine pole autoril niiväga eesmärgiks olnud. Ehkki loo positiivne sõnum - mida jällegi võib väga erinevalt näha - on sellest hoolimata piisavalt reljeefselt välja toodud.
Teksti loeti eesti keeles
Raul Veede

Laureli ja Hardyga isiklik kogemus puudub, ei oska hinnata. Muu "taustatundmine" kyll eriti silma ei torka, katedraalide nimesid pole eriti keeruline leida. Eks ta yks koomikute tants ja tagaajamine ole. Alternatiivmaailmast võiks muidu asja saada, aga kuna Jääskeläinen kirjutab ainult sellest, mida lapsepõlves unes nägi, muutub igasugune fantaasia peatselt pudruks ja naeruvääristab peamiselt iseennast. Ja venib, venib, venib.

Tundub, et Jääskeläisele see ristirahvas väga ei meeldi, aga protestantide kohta ei saa Soomes pahasti ytelda. Ega neil pole niisugust mastaapi ka, et neist lugu kirjutada annaks.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Lõhnab väga tugevasti uue laine järele... Hakkan aru saama, miks Arvi Nikkarevile see kirjanik meeldib. Hinde osas pole muidugi kahtlust, jutt (või lühiromaan, täpselt 50 lehekülge ju) on ikka päris tugev.
Teksti loeti eesti keeles
Taivo Rist

Üldiselt peaks nagu jutust midagi aru saama. Ka ulmejutust. Seekord ma küll aru ei saanud, miks Laurel ära pööras ja miks ta katedraale lammutas. Ja kuidas ta seda suutis, kas jooksis lõhkeainega seal sisse-välja ja paigaldas miine, ilma et keegi oleks seda tähele pannud? Ja kust ta nii suures koguses lõhkeainet sai? Lugesin teised arvustused ka läbi, nende põhjal tekkis mul ettekujutus, et need vist pole selle jutu jaoks olulised teemad ja sellepärast Jääskeläinen neile vastust ei andnudki. Ent mis siis on olulised teemad? Pean tunnistama, et autori eesmärk jäi mulle täielikult arusaamatuks, ja sellise ebamäärase jura eest ei hakka ma üle 2 panema. Kui keegi selgitaks mulle, et selles jutus siiski mingisugune mõte oli, võin ka hinnet tõsta.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles