Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Vesa Peltola ·

Orvokki ja omenapuu

(jutt aastast 2000)

eesti keeles: «Meelespea ja õunapuu»; antoloogia «Mardus 3/2000»

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
2
2
1
3
5
Keskmine hinne
2.462
Arvustused (13)

SEE JUTT EI OLE SOOME ULME!

Eelnev lause on nüüd öeldud nende jaoks, kes Peltola (võimalik, et alkoholijoobes kirja pandud) haige vaimusünnitise läbi lugesid ja selle põhjal kogu soome ulmekirjandusele vee pahinal peale tõmbasid. Kardan, et selliseid inimesi on palju! Ja kuna kõik seda arvustust siin nüüd lugema ei juhtu ja võibolla enam elu sees ühtki soome ulmeteksti kätte ei võta, pean märkima, et jutu avaldamine eesti keeles oli KURITEGU. Eelkõige just soome ulme vastu.

Selle autor pole soome ulmefändomis mingi tegija, ei saa välistada, et ta elus ühtki «Porttit», «Aikakonet» või «Tähtivaeltajat» käes pole hoidnud. Peltola pole Soomes ühtki ulmejuttu avaldanud, see on lihtsalt mingi sahtlisse kirjutatud abrakadabra, mis nüüd siis õnnetute juhuste ja inimeste vastutustundetuse tõttu eesti ulmelugejani on jõudnud.

OK, Mario Kivistikule võis see jubin ju naljakas tunduda, aga kas ei mõelnud toimetaja korrakski, millise esmamulje see korralikku narratiivset ja stiilipuhast zhanriulmet austavale fännile soome ulme lühiproosast jättis???

Esmamuljed ON olulised!

Peltola jutt ise ei vääri seda, et tal selles arvustuses pikemalt peatuda.

Teksti loeti eesti keeles

Mario Kivistiku poolt nokiarahva ulme tutvustamiseks astutud sammust on tõepoolest raske midagi positiivset leida. Tänu Eurovision’ile teame, et soomlastel on kõige kehvemad laulud ja kõige koledamad lauljad, tänu “Mardusele” teame nüüd veel, et neil on ka maailma viletsaimad ulmekirjanikud. Jälle “Finland: one point” ja asi tahe? Miks ka mitte, eriti kui tollest “ühest” on loo ja selle autori hindamiseks küll ja küll, ning jääb veel ülegi. Kuid, Jeesus Mario ja luterlaste kuri Jumal, mida halba on eesti ulmelugeja teinud, et teda niiviisi karistatakse? Kas meile Maniakkide Tänavast veel vähe oli?

Jagades Raul Sulbi kahtlusi pullivend Vesa lugemuse suhtes, on mul alust arvata, et erinevalt soome ulme jaoks olematust Peltolast on M. Kivistik eelarvustaja poolt mainitud ajakirjadest piisavalt teadlik ning omab vähemalt mõningast ettekujutust, keda sealsetest autoritest tõsiselt võetakse ja keda mitte. Just see viimane asjaolu muudab Peltola-taoliste autorite avaldamise vastutustundetuse demonstratsiooniks. Häbi!

Arvatagu mida tahes, aga Sibelius ei pannud kõiki noote hakkama ja “Kalevala” ei neelanud soomlaste kogu fantaasiat – head muusikat ja head kirjandust luuakse seal ka täna, ja mingi osa neist mõlemast jõuab ka eestlasteni. Külastasin täna sealse ulmekirjanduse viimase kolme aasta esinumbri, Pasi Jääskeläineni kodulehekülge, kust võis lugeda, et Arvi Nikkarev olevat viimasel Finncon’il mõista andnud, et soovib kõnealuse autori loomingut ka eesti lugejale tutvustada. Loodan, et see, nüüd juba hädavajalik ettevõtmine peagi teoks saab.

Teksti loeti eesti keeles

No ma ei tea... Mina naersin küll paaris kohas tati ninast välja. Ehk on asi eelarvustajatest suuremas absurditunnetuses... ei tea. Ja ei saa ju sellist lugu hinnata samade kriteeriumide järgi, mis Jääskeläineni loomingut. Pigem samas vaimustuse põhjal, mis inimesi Ed Woodi käkerdisi vaatama sunnib.

Ma ei arva, et tavalugeja nüüd ühe loo põhjal kogu Soome ulmele vee peale tõmbab. Kui lugu ei meeldi, siis jätab lihtsalt Peltola teised jutud lugemata. Pealegi... elus on nii palju ulmest nii palju olulisemaid asju, et ühe laastu pärast tõesti ei maksa endast nii jubedalt välja minna. No kui Mario Peltola ERInumbri välja annaks, siis veel... ;-)

Teksti loeti eesti keeles

Tahaks madalamat hinnet anda, aga nagu kord järgi proovitud sai, avaldub selles jutus pärast neljanda-viienda õlle tarbimist tugev huumorielement.
Teksti loeti eesti keeles

Suhteliselt lahja tekst tõesti, kuid liigne materdamine tundub küll mõttetu. Need, kes ulmet rohkem loevad ja sellega muidu rohkem sina peal on, ei hakka ühe tühipalja äparduse pärast kogu Soome päritolu ulmekirjandusele vett peale tõmbama. Isegi ootan hoopis huviga, mil kukrusse on kogunenud piisavalt raha, et hiljuti eesti keeles ilmavalgust näinud Jääskeläineni teos koju muretseda. Ei andnud ju see Peltola laast tegelikult mingit pilti Soome ulme tegelikust tasemest.
Teksti loeti eesti keeles

Tase tasemeks ja kuritegu kuriteoks, aga sihuke pilla-palla ajuvaba käkerdamine mõjub vahel ikka päris hästi. Egas kõik jutud ei saagi olla sügavtõsised filosoofilised arutlused. On tore, et ka selliseid jaburaid nikerdisi vahel ilmub. Oma ajuvabaduses on jutt üsnagi naljakas ja eriti ma küll ei kahetse, et asi silma ette jäi.
Teksti loeti eesti keeles

Paras juua täis peaga paberile kritseldatud mõttetus, mis tervele mõistusele arusaamatuk sjäävatel põhjustel oli millegipärast vaja eesti keelde ümber panna ja - vähe sellest! - veel ka soliidses ulmealmanahhis ära trükkida...

Ma saan paljudest asjadest aru ja millest aru ei saa, seda püüan mõista. Kuid aru saamine, miks mõned inimesed seda paberile valgunud oksendust naljakaks peavad jääb mulle küll elu lõpuni kättesaamatuks.

Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles