Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· André Trinity ·

Meeleparandaja

(jutt aastast 2000)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 3/2000»
Andre Trinity «Unenägude jumal» 2002

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
7
3
2
1
0
Keskmine hinne
4.231
Arvustused (13)

Äärmiselt heas stiilis ja haaravalt kirjutatud lugu mehest, keda tabab pärast koti vargust kohutavad reaalsust väänutavad süümekad. Esmalt leiab ta kotist kirja, mis manitseb teda meelt parandama. Too seik muudab mehe paranoiliseks, mis muudkui süveneb ja süveneb... Eriti mõnusalt mõjus oleviku-stiil. Samuti loo lõpus ilmnev pealkirja kahemõttelisus. On näha, et jutt on hästi läbi mõeldud - sisu ja vorm püsib tasakaalus. Mis muud kui jään Trinity uut lugu ootama...
Teksti loeti eesti keeles

üpris pretensioonitu etüüd - aga vähemalt pole autor võtnud ette ülesannet, millest jõud üle ei käiks.
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea. Meenutab nii XX. sajandi algupoole saksa kirjanikke (Heinrich Mann, Hesse) kui Alfred Besterit. Tore, et mõni Eestis selliseks loomeks võimeline on. Pikemad kommentaarid järgnevad kui olen tutvust teinud muu autori loominguga.
Teksti loeti eesti keeles

Hea jutt, mis yksikuna seistes ei saaks minult ehk yle "kolme", kuid teisi lugenuna saan selle m6ttest aru samamoodi nagu ka selle kirjutamise ajenditest.
Teksti loeti eesti keeles

Poole lugemise pealt avastasin, et see jutt haakub tugevalt "Unenägude jumalaga". Pisike vihje justkui osutab, et need polegi mõeldud eraldi lugemiseks. Igal juhul meisterlikult teostatud painaja. Oleviku vorm muudab teksti eriti sugestiivseks. Võibolla unenäod (kui ta seda oli) toimuvadki olevikus!
Teksti loeti eesti keeles

Mõttetu jutt... et on üks kott, mille ebaaus valdaja hakkab süümekaid ja hallukaid kogema, et ta saab aru, kui närune ta käitumine on olnud ja et kott leiab lõpuks uue ebaausa omaniku ja et eelmine tüüp parandab meelt. Ei usu, et Trinity sellist pealiskaudset moralistlikku sõnumit edastab, aga mida ta öelda tahab või milleks see kõik hea peab olema - ei tea. Selle jutu lugemine tõrjus AT minu silmis kuhugi kirjanduse halli perifeeriasse, sinna kus on hulk teisi, kes pingutavad nagu millegi tähtsa ütlemisega, aga tulemus on pehmelt öeldes nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Alguses mõtlesin, et niisugusi asju on "Algernonis" hulgana ilmunud ja üle 2 pole põhjust anda, kuni tuli stseen liftis. See eristab "Meeleparandajat" "Algernoni" põhjakihist ja 3 on ära teenitud.
Teksti loeti eesti keeles

Trinity lugudel on õige tugev maagilise realismi, sellise teatava irratsionaalsuse, luupainajalikkuse ja unenäolisuse mekk man. See pole sugugi paha, selliselt sõnadega meeleolu tekitamisega ei saa sugugi iga kirjatsura hakkama, kes end kirjanikuks peab. Lugu ise polnud ju midagi erilist kui teda niimoodi lahkama hakata, tõepoolest taandub kõik mingile mehikesele ja kogemata tema kätte sattunud kotile ning teatavatele hallutsinatsioonidele mis teda seejärel tabavad. Millest räägiti pole siin aga absoluutselt tähtis, loeb hoopis kuidas räägiti, ja see viimane on Trinityl õnnestunud.

Olemata üldse maagilise realismi kui žanri austaja (ma ütleks, isegi üsna vastupidi), tuleb seda lugu siin tunnustada. Hea.

Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles