Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Terry Pratchett ·

Moving Pictures

(romaan aastast 1990)

eesti keeles: «Liikuvad pildid»
Tallinn «Varrak» 2002 (F-sari)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • F-sari
Hinne
Hindajaid
4
11
2
0
1
Keskmine hinne
3.944
Arvustused (18)
Katjusha

Seekord leiutatakse Discworldis filmikunst ning Ank- Morphoki lähedal asuvas Holy Woodis läheb lahti usin liikuvate piltide väntamine. Sünnivad surematud teosed, esimesed näitlejad jõuavad staaristaatuseni, rahvas juubeldab, ning siis selgub filmimaagia pahupool- miski üritab sellekaudu reaalsusesse tungida. Loomulikult ei tule kangelastel nõust ja jõust puudu, kuri topitakse sinna tagasi, kuhu ta kuulub ning elu veereb oma rada edasi.Igati tüüpiline Pratchett, mis kireva ning lärmaka killavoorina mööda veereb jättes lugeja õhku ahmima.
Teksti loeti inglise keeles
Avo Nappo

Täpsustuseks eelkirjutajale - tyypiline, kuid tyypiline _paremat_ sorti Pratchett. Kasvõi too traagiline lugu koerast, kes oma peremehe haual nädal otsa ahastavalt ulgus ja lõpuks sinnasamasse hinge heitis.. Ta vaeseke oli nimelt sabapidi hauakivi alla kinni jäänud ;))

Ainus mis lõpuks _pisut_ tyytavaks muutus olid kõikvõimatud viited igale vähegi "klassikalisele" ameerika filmile või multikale, mis autoril kirjutamise ajal meenutada suutis.

Aga yldiselt, igati klassikaline ja viievääriline tykk. Ytleks et Pratchetti paremikku kuuluv.
Teksti loeti inglise keeles
Antti Helemets

Kõik teed viivad Ankh-Morporkist eemale, seekord minnakse Holy Woodi, kus alkeemikute gild hakkab tegema harivaid liikuvaid pilte.Holy Wood muutub kohaks, kus inimesed, trollid, päkapikud, haldjad jne koos elavad ja üksteist ära ei söö. Raamat kirjeldabki tummfilmi(katsetused papagoidega ei andnud tulemusi) ajaloo Kettamaailma versiooni. Nalja saab kõvasti.
Teksti loeti inglise keeles
Must Kass

see võib olla küll paremat sorti Pratchett, on kilde, on nauditavat keelemängu ja isegi mõte - või vähemalt konkreetne mõnitamise objekt. hinne jääb neljaks rohkem minu vea tõttu: üle ühe Pratchetti aastas ei tohiks lugeda.
Teksti loeti inglise keeles
Lupus

Ülejäänud sarjast suhteliselt eraldiseisev raamat. Meid tutvustatakse järgmistes osades esinevate CMOT Dibbleri, koera Gaspoudeja trolli Detritusega. Keskpärane. Pead tundma suht hästi filmiklassikat, et aru saada suurest osast naljadest. Lõpp on eriti lahja.
Teksti loeti inglise keeles
Chris

Liikuvad pildid, Holy Wood jne, jne. Ei tea kas asi on minus või tuleks tõepooles järgida Musta Kassi retsepti: Pratchetti soovitatav tarbimiskogus - 1 raamat aastas. Kuidagi lahjaks jääb ja igav on ka. Täielikust läbikukkumisest minu silmis päästis "Liikuvaid pilte" ainult raamatu lõpuosa, milles oli tunda "endisaegade särtsu". Parandaks veel eespool Lupuse nime all kirjutanut: nii Dibbler kui ka Detritus on varemgi Kettamaailmas tegevad olnud.
Teksti loeti eesti keeles
Janek H.

Kui ma poleks aastast Pratchetti-doosi liiga suureks ajanud, siis oleks tõenäoliselt sellel tükil hindeks ühe võrra suurem number. Nimelt on üle tüki aja P.-l siht ja konkreetne pilaobjekt silme ees - ja see paistab muidu sageli häguste piirjoontega romaane vorpivale vanamehele kasuks tulevat.

Veel üks põhjus, miks peaks P.-t originaalis lugema: Kuna paljud tsitaadid klassikutele (nii filmid kui raamatud) on meie kultuuriruumi tunginud ingliskeelsel kujul, siis kaob kahjuks tõlkides võimalus neist aru saada. (N: That`s all, folks - Ongi kõik) Peale selle on veel eestikeelsel trükisel 20 & 21 lk vahetusse läinud.
Teksti loeti eesti keeles
Kätlin Traks

Kuigi olen suur Pratchetti fänn, on selles omajagu tõtt, et liiga palju tema raamatuid järjest lugeda pole hea. Kas just üks aastas, on iseasi, aga mingil hetkel tundub, et kõik justkui kordub. Siiski oli "Liikuvad pildid" minu jaoks kahtlemata üks kõige lõbusamaid Kettamaailma raamatuid üldse, tasemelt tunduvalt parem kui paar vahepealset raamatut (näiteks "Ürgsorts," "Õed nõiduses" ja "Püramiidid" olid hoolimata mõnedest naljakatest kohtadest kuidagi justkui lahjemad). Mulle tundub, et tase hakkab taas tõusma. Iga filmikunsti suur austaja leidis "Liikuvatest piltidest" kindlasti suurel hulgal häid kilde ja viiteid kuulsatele filmidele, näiteks olgu toodud kasvõi "Lendrebase sajandi" nimeline stuudio. Kuigi jah, kui oleks originaalkeeles lugenud, oleks neid ehk veel rohkem olnud. Tegelastest: rääkiv koer Gaspode oli kahtlemata tase omaette.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Mis t6si see t6si - kui piisalvalt palju magusat syya (olgu ta nii hea kui tahes) läheb syda pahaks. Oli kandev idee, oli ilkumist, oli meeletult häid välgatusi (eriti armas oli filmiapastraat ja selle toimemehhanism), aga hetkel on Pratvhettist igastahes ylekyllastus. On vaimukas, miks ta siis pole, kuid häda on selles,et ta kipub olema siiski ysna yheylbaline ja ei suuda enam millegagi yllatada. sestap jääb maksimumist ysna kaugelt ilma, ehkki neli on tugev
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Kui Pratchett viib oma romaani tegevuse Ankh-Morporki ja loo lõpp kisub apokalüptiliseks, võib öelda: tüüpiline Pratchett. Nalja siiski sai.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Mina seda parimate Kettamaailma lugude hulka ei arva. Näiteks "Mort" ja "Guards! Guards!" läksid mulle märksa paremini peale. Samas on siiski ka lahjemaid olnud, nii et kokkuvõttes võiks "Liikuvaid pilte" nimetada selliseks tubliks keskpäraseks.

Lisaks filmitööstuse üle ilkumisele oli huvitav lugeda ka Pratchetti käsitlust koerast kui inimese parimast sõbrast.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Mulle vist esimene Pratchett, mille inglise keeles läbi lugesin ja taas osutun Varrakule pinnuks tagumikus -- edaspidi ma teengi nii! Mitte et kõik tõlked just katastroofid oleksid, aga kui keeleoskus kannatab, tasub igal juhul originaalis lugeda, palju lahedam.

Sisust eespool juttu ja mõneti on tegemist ühega vähestest TP raamatutest, mille puhul piisab pilgust pealkirjale, et mäletada, mis seal sees õieti oli. Meeldiv pila siis Hollywoodi aadressil ja mina sain killu, kuidas kokku võtta oma arvamust meie kallist Eestimaast: "Sellel paigal oli omalaadne ilu. Selline ilu, mida saad nautida siis, kui sa pääsed ruttu sinna, kus kuum vann ja külmad joogid. Igasugust pikemaajalist viibimist taolises paigas saab käsitleda vaid karistusena." (Vaba tõlge mälu järgi.)
Teksti loeti inglise keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles