Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Jorge Luis Borges ·

La biblioteca de Babel

(jutt aastast 1941)

eesti keeles: «Paabeli raamatukogu»
Jorge Luis Borges «Hargnevate teede aed»

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
6
0
0
0
0
Keskmine hinne
5.0
Arvustused (6)

Borgese elu sisuks olid raamatud. Ta kirjutas neile eessõnu, nendest esseesid ja novelle ning ametilt oli ta raamatukoguhoidja. 1955 sai Borgesest Argentiina Rahvusraamatukogu direktor ja kirjandusprofessor ülikoolis. Vaadeldav jutt võiks olla raamatukoguhoidja koshmaar oma töökohast.

Paabeli raamatukogu võib vaadelda ka kui kosmose ja kultuuri metafoori. Universum ja kultuur on võrdväärsed – ammendamatud ja lõpmatud nagu Paabeli raamatukogugi. Erinevate raamatukoguhoidjate käitumine kujutab erinevaid suhtumisi kultuuri: ühed otsivad tuge traditsioonist, teised hülgavad selle nihilistlikult ja kolmandad nõuavad tsensuuri klassikalistele tekstidele. Borges ise, nagu ka loo peategelasest jutustaja, säilitab “kombe kirjutada”.
Teksti loeti eesti keeles

Kuigi kena oleks enne mingi arvustuse kirjutamist tekst veel korra üle lugeda, tunnen et Borges "Paabeli raamatukogu" puhul pole see vajalik: see on jutt, mis meelest niipea ei lähe.

Eelarvustaja ülesleitud filosoofiliste liinidega ei söanda nõustuda ega ka neid ümber lükata, sest oma lihtsakoelises olemuses neid lihtsalt teosest ei leidnud. Küll aga avaldas mulle selle jutu juures sügavat mõju just asja idee -- raamatukogu kõigist võimalikest raamatutest, mis saavad olemas olla. Kuna Borges on lugeja varustanud ka vajalike numbritega, peaks iga huviline saama ise välja arvutada nii raamatute kui kuusnurkade hulga. Tõenäosusteooria alla käib see vist, kui ma väga ei eksi?

Tegu on tekstiga, mis mind Borges juurde tõi. Ning kõigil neil, keda on veel õnnistatud keskkooliõpilase staatusega ja kelle kirjanduseõpetaja samuti armastab "Maailmakirjanduse lugemikku" klassisiseses ja -välises töös kasutada -- lugege see jutt läbi. Kui meeldib, siis on paras asuda oma Loomingu Raamatukogusid läbi tuulama, sest Borges väga vildaka nurga (heas mõttes!) alt leiutatud ideid ja paradokse täis puistatud tekste on eesti keelde rohkemgi tõlgitud. Kindel ja kõigutamatu "viis".

Teksti loeti eesti keeles

Kõige vingema mulje jätnud Borgese lugu. Võibolla selle pärast, et mu enda mõtted olid mõnda aega enne seda umbes samu liine mööda liikunud. Mõtlesin nimelt lihtsalt naljaviluks ja näpuharjutuseks kirjutada pisikese programmijupi, mis näitaks järjest arvutiekraanil kõiki võimalikke pikselikombinatsioone. Mis sellest, et programm pidanuks töötama ilmselt tunduvalt kauem kui see meie universumis võimalik oleks. Tähtis on see, et ta oleks näidanud absolutselt kõike, mis eksisteerb kaasarvatud sinu passipilti, kallis lugeja, aga ka sinu nägu 25 aasta pärast ja ka seda, mis oleks juhtunud kui da Vincil oleks Mona Lisat maalides roosa otsa saanud.

Naasmaks igavikulistest sfääridest tuleb märkida, et seda programmi ma kirjutada ei viitsinud ja Borges saab viie.
Teksti loeti eesti keeles

Nojah, Borgeseni jõuad oma programmijupiga siis, kui tal õnnestuks need pildikesed siiski valmis joonistada ja siis peaks hakkama sorteerima, mis nende hulgast väärtuslik on ja mis mitte :) Antud novelli juures on just oluline veel see väärtushinnangu suhtelisuse aspekt: teosed, mida üks sekt vahepeal mõistmata hävitasid, võisid olla ikkagi kultuurimonumendid, ainult et lugejaile mõistetamatus keeles kirjutatud. Ja kui arvata siit edasi minnes, et kõikvõimalikud tähekombinatsioonide variandid võiks eraldi keele moodustada, mida kuskil mõni kasvõi sajajalgsete rass kuskil räägib, jõuame sinna, et suvaline teos võib mõne kauge rassi keeles tegelikult see Suurim ja Ülim olla.
Teksti loeti eesti keeles

Pole midagi öelda. Väga hea jutt. Raamatukogu kui universum. Ei eksisteeri absoluutset tõde, sest kõik on suhteline. Ja inimese otsingud selles suhtelisuses.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles