Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Veiko Belials ·

Topisetegija

(jutt aastast 2000)

eesti keeles: antoloogia «Mardus 1/2000»
Veiko Belials «Helesiniste Liivade laul» 2003

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
6
7
7
2
0
Keskmine hinne
3.773
Arvustused (22)

Suurepärane jutt, mis "Pike tee algusega" näikse märkivat uut kvaviteeti Belialsi loomingus. Arvan, et autor on lühi-lühilugudega juba enam-vähem kõik saavutanud, et mitte öelda end ammendanud, edasi tuleks just töötada pikemate juttude suunas, kus võimalus peale idee ka muid liine arendada.

Topisetgija on kergelt klubijutu hõnguline, väljapeetud ja mõjusalt edasi antud. Ainuke koht, mis kriitikat väärib, on see, kuidas peategelane politsei käest indiaanlase unenäo teada saab - kuidagi liiga lihtne nõks autori jaoks loo võtmekohast üle hüppamiseks. Ehk andnuks siin pisut peenem lahendus leida?

Siiski, loo väärtust see ei kõiguta. "Viis" on kindel. Pärast "Existerioni" ebaõnnestumist on Belialsil kindalsti tarvilik just sellises vormis ja pikkuses jätkata - meelitab lugeja kiiremini enda juurde tagasi.

Jutt oli kuidagi eriliselt värske ja mittebelialslik, mõjus väga uudse ja originaalsena. Ütleksin isegi, et VB on suutnud siin oma senised väiksed miinused maha raputada ja leidnud suuna, ka kirjutustehnilise, milles ennast kõige kodusemalt tunneb.

See tekst tuleks kõigil enne Stalkeri-küstlusele vastamist läbi lugeda. Aastale tagasi vaadates on selge, et kuulub ka objektiivsete kriteeriumite alusel top5 sekka.

"El condor pasa" kuulub aga paraku kitshi hulka, milliseid lennujaamades CD-poodides eheda latiino fiilingu pähe pakutakse.

Belialsile palju edu!

Teksti loeti eesti keeles

Täiesti nõus isand Golikoviga, välja arvatud selles, et Belials ei peaks enam ylilyhijuttudega tegutsema. See mõõt ei ole end tema jaoks kindlasti mitte ammendanud. Tuletab siinkohal hea sõnaga Sfinksi meelde, mis oli väga hea ja samas ka väga lühike. Ühesõnaga - edu jah ;)
Teksti loeti eesti keeles

Belials kirjutanud jälle loo, of course. Mulle täits meeldivad ta lood. Sellised lihtsad... Sellelgi ei olnud viga. Idee oli üsna paeluv, aga vaat` lugeda oli kohutav. Sain kohe maru vihaseks. Mis See siis On? Belials, kes on suisa raamatuga maha saanud, pole viitsinud stiili-vigu parandada (kui need üldse on stiili vead)! Vaata jutt veel kord üle ja roogi kõik need ~15 üleliigset asesõna välja (nagu "ta", "ma", "mu" jne) Kammaan, see on elementaarne, et kui kirjutamishoos tekib järjest kolm ühesuguse vaese lauseehitusega vusserdist (N: Ma olin...), siis tuleb kiirelt midagi ette võtta. Näiteks Goethet lugema hakata!?!Igatahes, värk on Belialsi sarnaste meestega karm. Kaua ja palju kirjutanud mees peaks "kirjutamisele" juba tähelepanu pöörama! Idee eest 4 punkti ja stiili eest 2 punni - kokku nigel 3.
Teksti loeti eesti keeles

Belialsi juttude järel närib mu hinge alati pisuke kahtlus, et kas ma neid lugusid viimati sõber Valdeko Vendet külastades mõnest sada aastat vanast lehesabast juba varemalt lugema pole juhtunud. See selleks, «viite» välistavale ajast-ja-arust mekile liigset tähelepanu pööramata tuleb tõdeda, et ühe töntsi sulega autori kohta oli tegemist täiesti talutavalt väljapeetud looga. Tubli!

PS. Vendele tervisi, ja ole ise kah moodne!

Teksti loeti eesti keeles

Ei saa öelda, et oleks halb jutt... algus läks küll pisut raskelt, kuid ehk oli süüdi see puine mekk, mis James Patrick Kelly`st suhu oli jäänud?

Sisust on tiba raske rääkida, sest jutt kuulub selliste hulka, mida tuleb lihtsalt lugeda, et kas käib kõlks, või ei käi... minul midagi kõlksatas... kuid viie jaoks siiski vähe. Noh, kindlasti ei pea autor selle jutu pärast silmi maha lööma, sest tegu on kindlasti ühe parima jutuga mis viimasel ajal Veiko Belialsi nime all ilmunud.

Viiest jätab jutu tegelikult ilma üks hästi tobe koht. Sorry, see on nüüd küll personaalne kiiks, aga kui ma lugesin, et minategelasel tuli kõrgmäestikus tunne, mida annab hästi edasi rooflöödil mängitav «Kondori lend»... siis tuli must välja selline naeruturtsatus, mis hävitas ära selle suhteliselt lummava õudusmeeleolu. Noh, et võimas ja karge elamus ning siis see kitshilik lugu. Tuli meelde kohe see Nabokovi arutlus luiki ujutavast kalsoonides sakslasest jne. Okay, võimalik, et see tõrge «Kondori lennu» suhtes on minu isiklik vajakajäämine, kuid viite ei saa ma ka ilma selle komistuseta panna...

Teksti loeti eesti keeles

Tavatult hea tükk Belialsi kohta. Mina isiklikult oleksin muidugi natuke varjata katsunud seda, miks need elukad ikkagi piiravad opilauale või altarile aheldatud inimest, oleks jätnud kuni lõpuni lahti võimalused nagu ohverdamine muistsetele jumalatele näiteks, sel juhul oleks olnud asi puändikam ning oleks võinud rahumeeli viie panna. Praegu annan neli punkti.
Teksti loeti eesti keeles

Ainuüksi ideegi väärib parimat hinnet. Lugu ise üks kopsakamaid (kaalu, mitte mõõdu poolest) seni Belialsi sulest ilmunutest. Ehk järgneb veel midagi samas vaimus...
Teksti loeti eesti keeles

muidugi oli selle lugemine viga, aga kui kõik kiidavad, et belialsi kohta päris hea, raiskasin siiski viis minutit. tegelt ei saa ma üldse aru, miks õudukeid loetakse või mida siis üldse õudseks peetakse. üsna igav ja tuim jutt oli see. no on telgis keski/miski, mis surnud elukaid veidral moel kokku õmbleb. ja siis?
Teksti loeti eesti keeles

Ei olnud halb. Hea ka ei olnud. Oleks v6inud olla pikem ja läbim6eldum, oleks saand parema hind
Teksti loeti eesti keeles

Võib olla siiski võiks BAASis ka plusside-miinuste lisamise võimalus hinde taga olema? Igal juhul saaks "Topisetegija" maksimaalse arvu plusse taha. Mida rohkem igasuguseid jutte lugeda, seda vähem leidub neid, mis värinaid tekitavad. Kõnealune jutt tekitas. Kentaur... no miks ise selliste asjade peale ei tule?

Miks loetakse õudukaid, Must Kass? Arvatavasti samadel põhjustel, miks loetakse mistahes muud zhanri.

Teksti loeti eesti keeles

3+. Jahimees kombineerib lastud loomadest veidraid topiseid ja müüb neid: sarvedega jäneseid, tiivulisi ahve jne. Oma töös on ta väga osav. Loomade hinged solvuvad sellisest mõnitamisest ja hakkavad kätte maksma, alustades unenägudest.
Teksti loeti eesti keeles

KOlm.. kolm... kolm. Rahuldas. Kuid kas kirjanduslikult...
Ei usu, et sihuke lihtne kirjastiil ka selles jutus plussiks tuleb. Mõjus jutustusena, lihtsalt rahuldava jutustusena.
Ise olen veendunud, et ei pea kõike lihtsalt ette söötma ja nagu käesolevas tekstis näis -- ette jutustama. Võiks keskenduda rohkem ridade vahele, alles siis ütlema midagi, mis must-valget võiks väärida.
Aga vaidlustada võib mu sõnu alati.
Teksti loeti eesti keeles

Idee uudsus on muidugi küsitav, kuna on juba paar varasemat topisetegija juttu kah ette sattunud, kuid tuleb tunnistada, et VB loomingus kindlasti üks suuremaid õnnestumisi.
Teksti loeti eesti keeles

Hinne vist siiski minus kinni. Nii vähe, kui ma õudukeid ka loen, on nad kõik ühte auku sihitud. Ka selle konkreetse jutu detaile ning ideed olen ma mitmes varemloetud tekstis kohanud. Siin oligi vaid positiivne see "liitloomade" idee ja mõningad kirjeldused. Lõpp aga oli kahjuks juba poolepeal ette näha.

Aga järjekordselt ajas mind segadusse Jyrka sõnavõtt. Seekord siis "Kondori lennu" kohta. Nimelt ei mäleta et oleks seda seal jutus kohand. Vaatasin järgi ja ei olegi... Tuli jälle kätte võtta esmaväljaanne ning seal ta kenasti oligi. Õnneks on antud kogumikku/juttu silutud ka peale nende punktide, mida Jyrka välja on toonud.

Teksti loeti eesti keeles

Algus suurepärane, aga keskpaigast ei suuda isegi huumorina võtta. Väsitavalt etteaimatav ehk siis sama originaalne kui Lihtsalt Maria.
Teksti loeti eesti keeles

Objektiivselt... 3! Liiga lihtne ja aimatav oli see lõpp. Kui autor oleks viitsinud rohkem vaeva näha, siis ma ju ei nuriseks, kuid ohvitseri käest kuuldud unenägu ja liiga vara esile toodud jumalad rikkusid lõpu päris ära. Kahju.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt ontlik luupainaja-lugu, mille juures kahtlusi tekitas ainult seesama asjaolu mida juba Andrei Golikov mainis - kas erakliku iseloomuga vana indiaanlane ikka oleks üpriski suvalisele välismaalasestohvitserile oma jubeda unenäo sisu ümber jutustanud?
Teksti loeti eesti keeles

Väga hea lühipala. Minumeelest suurepäraselt ja samas lühidalt on edasi antud mina-jutustaja košmaaride painajalikkus. Ainus etteheide oleks lõpu liigne äraarvatavus. Lõpus ei olnud muud oodata, kui nüüd milline topis Leonist endast tehti.
Teksti loeti eesti keeles

Belials on suurepäraselt tabanud klassikalise õudusloo stiili ja õhustikku. Õuduslugudega on tavaliselt see häda et lugeda neid on väga piinarikas, nad on tüütud ja igavad. Kuid see siin on päris huviga loetav ja pani isegi lõpus mõtlema, milline see vana indiaanipässi ja eesli hübriidist kentaur välja võiks näha. Tugev "neli".
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles