Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Philip K. Dick ·

Ubik

(romaan aastast 1969)

eesti keeles: «Ubik»
Tallinn «Tänapäev» 2002 (42)

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
22
4
3
0
0
Keskmine hinne
4.655
Arvustused (29)
Andri Riid

Dicki poolt lugeja ette manatud maailmas on paravõimed suhteliselt tavaline nähtus. Vastukaaluks eksisteerib ka vastupidise talendiga isikuid, kes on suutelised talente omavate isikute võimeid pidurdama. Nende teenuseid vahendava firma juhiks on romaani üks võtmefiguure - Runciter. Ray Hollis, kes juhib paratalentide organisatsiooni, üritab igal võimalikul juhul konkurendile kaikaid kodaraisse pilduda.

Peategelaseks on Runciteri firma field-tester Joe Chip, kellel on rahaga mainimist mitte vääriv suhe.Taustaks on veel oluline ilmselt teada, et peale füüsilise keha surma, on inimesi võimalik mõnda aega, kuid mitte lõputult, hoida n.ö. poolelu seisundis. Varalahkunud Runciteri abikaasa, kellelt Runciter firma juhtimise alast nõu aeg-ajalt pärimas käib just sellises seisundis viibibki.

Ühel päeval palgatakse Runciter üht kuul asuvat firmat sinna pugenud prekognitiivist puhastama. Sündmuspaigal lõhkeb aga pomm,Runciter saab otsetabamuse ja sureb, teised taanduvad maale. Runciteriga poolelu seisundis kontakti võtta ei õnnestu. Samal ajal hakkab ümbritsev maailm muutuma. Piim läheb hapuks, raha rahakotis asendub vanemate müntidega jne.Ilmnevad nähtused muutuvad üha kummalisemaks, aeg ajalt võtab erineval moel (graffiti seinal, katke telereklaamis) Joega ühendust Runciter, seda saadavad sündmuste keskmes olevate isikute püüdlused välja selgitada, mis toimub.

Romaan on algusest lõpuni üks suur puzzle, siin ei ole seda inimkujude kujutamise sügavust, mis "Kõrges lossis" või "Androidides", kuid otsad sobituvad loo lõpuks ilusasti kokku ja lugeda on põnev.

Ubik on üks neid Dicki raamatuid, arvamust millest aja jooksul paraneb.Nii olengi, et enda vastu ausaks jääda, sunnitud hinnet ühe palli võrra tõstma.

Nalja kah, mõni hetk peale seda, kui romaani sarnasus kaasaegse adventure-zhanri arvutimänguga mind rabas, tuli ka kohe meelde, et sel 1998. a. suvel Ubiku nimeline mäng turule paisati.
Teksti loeti inglise keeles
Must Kass

Üpriski geniaalselt paranoiline romaan. Mille sisust on eespool edasi antud umbes veerand. Edasine meenutabki aga rohkem "kümmet neegrit" vms ega taha hästi loogilisele analüüsile alluda. PKD puhul ei tohiks olla üllatus, et peamine küsimus on: mis on reaalsus? Ning võib olla üsna kindel, et see, mis mingil hetkel reaalsusena näib, ei ole seda mitte. Usun küll, et need, kes naudivad ulme pähe harrypotterit või kettamaailma, satuksid Ubikut lugedes mõneti segadusse. Milline fakt ei räägiks küll kuidagi Ubiku kahjuks.

PS - mul õnnestus paaril korral isegi Ubiku-teemalisi unenägusid näha. Harva, kui mõni raamat nii mõjub.
Teksti loeti inglise keeles
Taavi Kalju aka Ghilderich

Tõesti väga paranoiline ja segane romaan. Raamatu põhiline küsimus on mis on reaalsus? Kas me elame reaalses maailmas, või kujutamse me seda endale ette. Raamatus ongi tegu mitme reaalsusega, aga milline neist on õige. Ka veel viimasel leheküljel keeratakse kõik pea peale ja lõpuni jääbki arusaamatus, missugune neist reaalsustest õigeks osutus. Arvatavasti mitte ükski neist. Kokkuvõtvalt väga hea raamat, aga paljudele ei pruugi see meeldida.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Unenägude osas jagan Musta Kassi kogemust... :) Arvatavasti kirjanduslikult tugevam romaan, kui "Do Androids Dream Of Electric Sheep". Natukene käis aga närvidele väändunud reaalsuse seletamine nende vannidega, kus surnud poolelu elavad ja psühhohuligaanist varalahkunud tatikaga... See tehnitsistlik butafooria ei andnud romaanile minu arvates midagi juure ja oli ka kaunis abitu -- surnumaja pidaja elementaarne kohustus oleks pidanud olema mingisuguse varjestuse tagamine näiteks, antud ligalogalisel kujul pole sündmuste seletus lihtsalt usutav. Ses osas meeldis mulle enam "Mees kõrges lossis", kus kõik otsad olid nimetatud küsimuses lahti jäetud. Väga aga meeldis seevastu Ubik-Ubique, mis tõesti läbis romaani "punase niidina", nagu viimasel ajal jälle moodi läinud metafoor kõlab. Ubik ning oraakel täidavad käesolevas teoses ja "Mehes kõrges lossis" ilmselt üht ja sedasama funktsiooni. Samuti olid tasemel klassikaliste paranoiliste luulude traditsioone järgivad kirjeldused sellest, kuidas firmajuht oma hukkunud meeskonnale sõnumeid saatis.
Teksti loeti eesti keeles
Elläi Tuulepäälse

Hästi temepereeritud. Semantiliselt mitmekesine ja siiani kaasaegne. Karakterid pisut skemaatilised, aga siiski talutavalt esitatud - selles vallas on möödund sajandi viimase veerandi jooksul parajaid edasiarenguid toimunud. Lapsikuse haisu pole man. Pakub intellektuaalset akrobaatikat ja nõuab tähelepanelikku lugemist.
Teksti loeti eesti keeles
Alo Jõekalda

Vanast harjumusest mõtlen Ubikust kui Dicki parimast teosest. Vähemalt niisugusest, mis lugedes kõige naudingulisemat mõju avaldas. Ideed on Ubikus vähemalt sama lummavad kui teistes Dicki paremates töödes. Kirjanduslikult plaanis tundub see tagantjärgi siiski mõnevõrra puisem tekst kui näiteks need teised kaks ja kuulsat, mis eesti keelde tõlgitud. Aga Dick kirjutaski ideedest. Ning Ubik on ehk kõige kompaktsem läbilõige reaalsuse irreaalsuse psühhedeelsest teemaderingist, millest need tema jaoks alati algavad.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Aas

Kõhklesin pärast lugemist et ei tea kas peaks panema nelja või viie. Nelja poole kiskus negatiivne eelarvamus, mis tuleneb minu mitte just vaimustusse sattumisest Dicki varasematest mängudest reaalsusega (Martian Time-Slip, The Three Stigmata of Palmer Eldritch). Viie poole kiskus see, et käesolev tundus neist eelmistest ikka kuidagi veenvam. Viis võitis.
Teksti loeti eesti keeles
Chris

Sai siin retsensioone loetud, kirjapandu tundus paljutõotav ning kui kohtasin teost raamatupoes sai see ka endale soetatud. Nagu eelpoolgi öeldud on toimuv väga mitmetasndiline, mis õigupoolest teebki Ubikust Ubiku :). Lahe raamat, mulle igatahes meeldis ja alla viie on sellele kohe väga raske anda.
Teksti loeti eesti keeles
Maniakkide Tänav

Väga hea oli ja meeldis aga vaat see lõpp. See igatahes rikkus asja ära. Vaatasin kohe peale lõpu lugemist, et mis aastal see kirjutatud on. Kuidagi väga kliðeelikult oli see lõpp jäetud. "Jälle jäetud" peaksin negatiivse tooniga mainima.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Veskimeister

Kas teie ostaksite uue Ubiku, mis kirjutaks teie eest valmis arvustuse BAASi?

Ma arvan küll! ;)

Kõik müügiks, kaasaarvatud elu & surm! Ubikuid on siin raamatus kümneid. Mis iganes nad ka poleks. Üsnagi segane mulje jääb, nauditavalt segane!
Teksti loeti eesti keeles
Eevur Tumm

Dick`i tekstid mõjuvad mulle alati ilmutuslikena, s.t. pigem kuidagi nähtavaks saanutena, mitte eriti konstrueeritutena. Seepärast meeldis see juba eespool mainitud krimiromaani skeem, kuidas kahtlus liigub tegelaselt järgmisele. See pakkus Dick`i reaalsuse läbimiseks mingi viisaka käsipuu. Jääb vaid küsimus, kes oli "mõrvar"? Tekst vihjas mitmes kohas üheselt Jumalale, ülim entiteet etc. Selgelt polnud lõppmänguriteks ei Ella ega Jory. Viimase peatüki algus vihjab, et Ubik on isik. Ta kasutab enese kohta Jumalale omistatavaid kvaliteete, olles ülim reaalsus. Üldiselt arvatakse, et kui Jumal on selline, nagu ta väidab läbi ilmutuse, siis ta ei varja midagi inimeste eest, lihtsalt vastuvõtu võime võib olla puudulik (ehkki loogiliselt ma sellest aru ei saa:)). Siiski on võimalus, et viimane peatükk polegi tähenduslik, on seal lihtsalt seepärast, et Dick nõnda tahtis (näiteks tundus, et midagi sai liiga selgeks räägitud, aga ikka jäi nagu kripeldama vms.) See isiku probleem kasvas lihtsalt välja “Surnute raamatu” kasutamisest algallikana. Kuna tegemist on budistliku tekstiga, siis mis ülijumal veel?Nagu näha pani raamat kaasamõtlema, loodud maailm oli usutav ja haarav. Väga hea.
Teksti loeti eesti keeles
Silver Sära

Romaani esimene pool rõhub oma raske tehnilise maailmaga, teine pool aga segase ajarännulabürindiga, mis kuidagi nauditav ei ole. Autor on pingutanud, et ikka niivõrd SF olla, kui üldse saab ja kahjuks on see tal õnnestunud. Liiga palju on vinte peale keeratud, samuti on kõik tegelased nagu nukud, ilma emotsioonideta kriipsujukud. usutavasti (ja ka loodetavasti) ei jäta "Ubik" mu mälusse parandamatut armi ning mõne kuu pärast on säilinud vaid autor ja romaani nimi.
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Liigtehniline maailm ja raju sci-fi? Julgeks vastu vaielda. Yliparanoiline ja jaburdustesse kalduv tegevus ja 6hkkond? jah, kindlasti.

Dick`i lugemiseks on vaja arvatavasti mingit kidlat fermenti tema seedimiseks, sest muidu v6ib ta suhteliselt suuri vaevusi tekitada. Minul ta raskusi ei tekita - pigem sunnib v2gisi kaasam6tlema ja mitu korda yle lugema.
Teksti loeti mitmes erinevas keeles
Johannes Koit

Kuigi ma alles hiljuti lisasin Baasi "Ubiku"-arvustuse, on see kuhugi kadunud ja nüüd pean ma selle uuesti kirjutama.Ubik oli hea seni, kuni asi taandus sadistliku poisikese möllamiseni poolelus. See lihtsalt ei mõjunud usutavalt. Samuti häiris mind mõnede häid võimalusi pakkuvate tegelaste alakasutatavus. Aga siiski arvan ma, et tegu oli päris hea raamatuga, mille lugemine mitte kellegil mööda külge maha ei jookse.
Teksti loeti eesti keeles
Ivar Mällas

Suhteliselt keeruline raamat oli. Peab kindlasti kunagi uuesti lugema. Eriti tore oli see, et raamat maksis ainult 10 krooni.
Teksti loeti eesti keeles
Andreas Jõesaar

Kindlasti ei pea ma Potterit ega ka Kettamaailma ulmeks. Aga sellest hoolimata ei saanud ma "Ubikut" rohkemaga kui "kolmega" hinnata.

Olen täiesti nõus, et tegemist on suure puzzlega, mis jääbki lõpuni arusaamatuks. Aga see ei ole minu jaoks väärtus omaette! Ehk loen kunagi uuesti ja võib-olla on siis pilt parem.
Teksti loeti eesti keeles
Toomas Krips

Naudin Kettamaailma täiega ja pean ka ulmeks aga sellest hoolimata oli Ubik minu jaoks väga, väga meeldiv lugemuskogemus.
Teksti loeti eesti keeles
Ats Miller

Peale kogu seda pikka juttu eespool ei olegi midagi lisada, kui et kuigi kahtlemata tugev raamat, hakkas millalgi poole peal aimuma, et kui maailm on nii valesti, peab midagi valesti olema pigem peategelastega... Et hea ja mõnus, kuid üle lugema ei kutsu, seepärast neli.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Uh, pean nii potterit kui kettamaailma ulmeks, selliseid kindlameelseid mitte-ulmeks pidavaid kommentaare aga suht kahtlase väärtusega snoobilikuseks. Samas ei mõjuta aga kumbagi sarja nautimine kuidagi ka ubiku nautimist, mis oli igati kaasahaarav, põnev, tore jne. Ainult see häiris, et mõnda karakterit oleks vast rohkem võind kasutada ning lõpp jättis väga nõutuks. Arusaadav, et peab siis nõnda olema, kuid ikka häiriv, et (spoil) nagu päris õiget lõppu siiski polnud. Mis võib aga tegelt kah arusaadav olla.
Teksti loeti inglise keeles
Pärtel Riit

Väga nauditav lugemine. Dickil on kolmel leheküljel rohkem originaalseid mõttekäike kui mõnel teisel ulmekirjanikul terves paksus romaanis. Mis mulle väga sobib, on see, et Dick on jätnud asjad nimme salapäraseks ja segaseks. Sest mulle tõesti ei meeldi kirjanduses, kui autor teeb asja puust ja punaseks ette ning igaks juhuks kordab sedasama veel kolm korda üle. Dickile omaselt teeb lugeja arusaam "tegelikkusest" mitmeid kordi kannapöörde. Ja ka lõpus ei saa lugeja kindel olla, et kogu see värk ikka niimoodi on ja mitte hoopis teistmoodi. Ainuüksi stseen, kus Chip oma korteri (komkorti) uksega vaidleb raha üle, on juba selline pärl, et üksnes selle pärast võib raamatule hindeks 5 panna. Dicki mõttelend on nii haaramatu ja omapärane, et tekib küll idee, et need tekstid on hoopis mingi kange sõltuvusaine mõjul kirjutatud. :)
Teksti loeti eesti keeles
Astra S.

Ubik - ohutus on garanteeritud, kui kasutad seda vastavalt juhisele.Ainult et juhist ei ole. Vahepeal antakse lootust, et juhis on olemas ning koos Ubikuga siinsamas käeulatuses, siis aga kaovad silmapiirilt nii ubik, juhis, lootus kui ka silmapiir. Unenäolisust rõhutavad hakitud teemaarendus ning karakterite seisukohalt ebaloogilised otsused, tegevused. Raamatu meeleolu nakkab. Hästi kirjutatud, tõlgitud, mis teeb lugemise meeldivaks. Mis aga mulle meeltmööda pole, on see, kui ma teemaarendused ette ära aiman. Jättes kõrvale variandi, et minu nahas elab suurepärane aimdur, jääb alles variant, et raamat on pisut lihtsakoeline ja seetõttu igavaõitu. Niisiis hea raamat, mitte väga hea.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Maasing

Asja sai loetud tükk aega, vist isegi paar aastat tagasi. Ent mälestus sellest on piisavalt helge ja paljut tuli juttu "What the Dead Man Say" lugedes ka uuesti meelde. Seega võin üpris kindlal meelel hinde "5" siia lisada.
Teksti loeti eesti keeles
Erkki Toht

"Ubikust" unenägusid pole olnud. Leidsin paari 1950ndate Dicki lühijutu, nagu "Cookie Lady" ja "Impostor", elemente "Ubikust", aga need vist ei ole väga olulised, sest romaani põhiteema, nagu mõned eelarvustajad on teatanud, on erinev, nimelt, mis on reaalsus. Moratooriumi pika nimega juhataja käitus nagu kolhoosi sigala juhataja: teadis küll et jõusööta varastatakse, aga ise midagi ette ei võtnud.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles