Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Ursula K. Le Guin ·

City of Illusions

(romaan aastast 1967)

eesti keeles: «Illusioonide linn»
Ursula K. Le Guin «Maailmad ja metsad» 2002

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
8
11
0
0
0
Keskmine hinne
4.421
Arvustused (19)
Arvi Nikkarev

Planeetide Liiga on purustatud Shingide poolt. Sissetungijad valitsevad ka Maad. Nad on tugevad “telepaatilise valetamise” poolest. Romaani alguses leitakse umbes 20-aastane noormees alasti metsast. “Majas” elades õpib ta inimestelt ca 5 aastaga vajalikud teadmised ja oskused ning saab endale nime Falck. Seejärel suundub peategelane otsima tõde iseendast, leidma seda, mida ta ei mäleta. Viimaks jõuab ta Maa ainsasse linna, mida valitsevad shingid. Selgub, et ta on tulnud sõnasaatjana eelmise teose planeedilt. Kuidas pääseda koju, reetmata inimkonna vaenlastele koduplaneedi asukohta? Lugu on mõnuga loetav, aga mitte nii kaasahaarav kui kaks eelmist. Seepärast 4.
Teksti loeti vene keeles
Toomas Aas

Kui millegi kallal vinguda, siis lõpplahendus oli kuidagi liiga lihtne. Aga seegi ei sunni mind hinnet alandama.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Rätsep

Hea romaan. Kirjeldab küll reisi läbi Ameerika, ent ülikauges tulevikus on see Ameerika tundmatuseni muutunud. Kansast valitseb prints jne. Eriti naljakas oli stseen metsseaga, kes röhatas: " Elu võtmine on halb tegu. " Vastikult targutavad shingid olid negatiivsete tegelastena tõeliselt vastikud, nagu peabki.
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Friedenthal

Tegelikult pole nagu suurt midagi peale selle, vahest ehk liigselt pika, rändamise ette heita. Meeldis maailmakirjeldus, rääkima õpetatud loomad, talv – nii palju kui seda üldse kirjeldatud oli. See tuleb üldse Le Guinil hästi välja. Kohati aga vihastas miski, mida ma ei oska paremini nimetada kui pinnapealsus, situatsioonide konstrueeritus pani õlgu kehitama. Vist ei istu sellised road-movied. Vähemalt sellises vormis.
Teksti loeti eesti keeles
Kristjan Sander

Minu arvates on tegu ühe parema lögääniga, kui välja jätta viimased 10 lehekülge. Just matk oli mu meelest fantastiliselt tore. Võib-olla oleks saanud natuke reljeefsemalt kujutada tola olemisega metsamehe muutumist kauge maailma üheks võimsamaks intellektiks, aga see on võrreldes järgnevaga siiski väike etteheide.

Lõpp tõepoolest tappis. Rahulikult voolava jutu lõpetamine mingisuguse dzheimsbondilik rabelusega on ikka saatanast küll. Ma poleks üllatunud, kui see lõpp mõne Kollivuudist küllastunud toimetaja tegu oleks...

See ei ole Tao.
Teksti loeti eesti keeles
Madis Veskimeister

Minule mõjus pikk ootus painavalt, ootasin kangesti, et millal nüüd õige hakkab. Kui ta siis lõpuks hakkas, siis polnud ta hoopiski lähedaselt hea võrreldes sarja teiste lugudega.

Väga naiivsed need hainilased turvateenuste kasutamisel.
Teksti loeti eesti keeles
Johannes Koit

Loo esimene kolmveerand oli hea. Meeldis algus, Falck`i inimeseks saamine ja tema rännak Linna. Minu arust oli eriti huvitav tegelane Kansase Prints, kes teadis märksa rohkem, kui välja näitas.Loo lõpp kadus aga hoopis ära. Eeldasin midagi müstilisemat ja sügavamat (tegelased oleksid seda ju võimaldanud), kuid sain üsnagi pinnapealse kokkuvõtte. Sellepärast ka neli
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles