Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Harlan Ellison ·

Santa Claus vs S.P.I.D.E.R.

(jutt aastast 1969)

ajakirjapublikatsioon: «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» 1969; jaanuar
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «V-A-M-P-I-I-R jõuluvana vastu»
Harlan Ellison «Koletis, kes kuulutas armastust maailma südames» 1999

Tekst leidub kogumikes:
Hinne
Hindajaid
3
6
0
3
0
Keskmine hinne
3.75
Arvustused (12)

Jutt on James Bondi paroodia. Ameerika poliitikutesse (Johnson, Reagan, Nixon jt) on pea kaudu sisenenud tulnukad. Just seepärast poliitikud nii vastikult käituvadki. Superagent Kris saab ülesandeks nende tegevus peatada. Vangistusohu korral tulnukad lahkuvad oma “anumast” ja hävitavad enese. Operatsiooni käigus paar poliitikut surmatakse aga ülejäänud annavad pühaliku lubaduse mitte enam sigatseda (näiteks lubab Johnson lõpetada sõja jne). Lahedat jutustust saab lugeda kogust “The Beast That...”.
Teksti loeti vene keeles

Väga muhe paroodia. Muuseas, mulle jääb suht salapäraseks (nagu ka eestikeelset väljaannet toimetanud herr Nikkarevilegi) mis sai poliitikust, kes tulnukast vabastamata jäi. Kas ta kurikael läks tõepoolest Ellisonil meelest (mis loo lyhidust arvestades väga ebatõenäoline näib) või oli plaan kirjutada veelgi samal teemal ja midagi kopsakamat. Või miski kolmas võimalus. Viis kukub siit kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles

Nelja saab jutt eelkõige seetõttu, et ma ei salli seda James Bondi teemalist jura...

Ma pole suutnud ühtegi Bondi filmi lõpuni vaadata, ega sundida end ühtegi selleteemalist raamatut lugema. Seega langeb minu jaoks jutu väärtus kohe paugupealt, kuna seal sedavõrd nüri tegelane ringi müttab... einoh, ma saan aru küll, et tegu on paroodiaga James Bondile. Kuid mõni poppikoon on ikka sedavõrd jäle, et ma ei suude toda isegi paroodiana taluda...

Kui aga James Bond välja jätta... siis andekas jutt, Avo Nappo peaks selliseid kaifima... üks lõputu trall ja palagan ühtejutti!!!

Teksti loeti vene ja eesti keeles

Njah, juttu oli nagu vähe ja seda va parooodiat palju. Ehk oleks loole rohkem roåhku paigutama - kippus kohati liialt me eestimaise "Splätteri" jahimaile ronima.Aga see salaplaanide kirjeldamine oli andekas - idee sellest, et rassilised vastuolud ja kuritegevus midagi imporditut on, oli mo~juv.
Teksti loeti eesti keeles

Tore paroodia, aga sisu tuleb paraku tagaotsitavaks kuulutada. Ja veel kogu see supertehnika kirjeldamine... kiiga insenerlikuna tundus. Pealkirja tõlge... ämbliku teisendamine vampiiriks mõjus kui plastmassnööbi õmblemine hinnalise pintsaku külge. Muidu muhe kraam.:)
Teksti loeti eesti keeles

Võrratu jutt, kas teate!

Viie saab ka selle eest, et see «James Bondi jura» läheb mulle üsna kõvasti korda. Et Bond (küll vaid filmi oma) lausa sama suur fännamisobjekt kui ulme... Ja Bondi-filmid on muidugi klass omaette.

Aga noh tegelikult on lausa võssa kõik need käsitlused, mis selles loos vaid Bondi-paroodiat näevad. Silmaring lihtsalt ahtake. 60ndail oli erinevaid superagendi-filme ikka tohutus koguses. Ja mina hindan seda täiesti Bondi-konteksti väliselt. Lihtsalt äärmiselt naljakas jutt!

Kuigi ma Ellisoni poliitvaadete eest sentigi ei annaks ja teda sarnsaselt paljudele ennasttäis mölakaks pean, oli siin siiski tegemist intelligentsete naljadega. Naljadega, mis keskmisele prätchettiaanile ilmselt pärale ei jõua.

Ja täis punktid saab lugu kätte just selle õnnetu Spiro T. Agnew pärast:) Aga et miks ta meelest läks? No oli lihtsalt selline ülimalt mõttetu mees, et läks tõesti enamikul ameeriklastest meelest ära, kuigi oli asepresident.

Teksti loeti eesti keeles

Nõrk. Arvestades, kui lai leht see mees (Harlan Ellison) on, väga nõrk. Arvatavasti kirjutaks umbes 90 % "Algernoni" autoritest sama sisuka ja sama kvaliteetse vormiga jutu soojenduseks nii kell 6 hommikul. Loo ainukeseks positiivseks aspektiks võib lugeda USA mõningate tuntud kodanike sissetoomist, aga selleks ei pea just väga suurte kirjanduslike võimetega olema.
Teksti loeti eesti keeles

Nagu mingi Bondiloo ja Supermani paroodia. Tõsist lugemisnaudingut ei pakkunud ja naljaga pooleks võtta ka ei osanud. Võimalik, et ameeriklased saavad sellisest poliitilisest irooniast rohkem aru. Peategelane lõhnab Leslie Nielseni järgi. Igatahes selle looni jõudes mõtlesin, et mille eest see Ellison kõik need Hugo ja Nebula präänikud kokku korjanud on!
Teksti loeti eesti keeles

Kuigi SPIDER on leidlikult VAMPIIRiks tõlgitud, ei ole see IMHO siiski päris õige. Ämblikel on nimelt kaheksa jalga ja tavaliselt samapalju silmi. Kaheksa oli aga ka neid VAMPIIRi agente. Minu arusaamist mööda vampiiridel need andmed ei tohiks kattuda.

Arvan, et antud jutt oleks veidi paremini mõjunud kui ta ei oleks olnud nii (pingutatult) veider. Vaene Ellison püüdis siin meeleheitlikult nalja teha, aga kahjuks ei tulnud see eriti hästi välja. Naerma ei ajanud ja vaid paar korda kõverdusid suunurgad muigeks.
Tekst on antud edasi kuidagi ükskõikse kõrvaltvaataja pilguga ja kujutas endast Bondi (või teiste salaagentide!) paroodiat poliitilises kastmes.

Arvatavasti unustas Ellison selle Spiro Agnew`i meelega ära. Ka alguses, kui vaenlaste nimed ette loeti kujutati teda sellise tundmatu, vähetähtsa kujuna.

Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles