Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Veiko Belials ·

Jõuluõudus

(jutt aastast 1997)

ajakirjapublikatsioon: «Mardus» 1997; nr 6
♦   ♦   ♦

eesti keeles: ilmunud vaid perioodikas

  • Mardus
Hinne
Hindajaid
0
1
1
3
1
Keskmine hinne
2.333
Arvustused (6)

Paras jõululugu. Mingi mehike tuleb vintis peaga kodu poole, aga lõpuks ärkab ja on... kirstus. Hakkab siis paaniliselt rabelema, aga... Lugu ise oli päris hea ühekordseks lugemiseks. Esimene kord mõjus k&otil;de;ige paremini, edaspidi ei avalda enam soovitud efekti.
Teksti loeti eesti keeles

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on tegemist paraja saastaga. Jõuluöö on loole nimeks pandud kah ainult sellepärast, et seda jõulude ajal välja anda, sest selle pyhaga ei ole lool absoluutselt yhist. Selline töötlus lylib. No ok, lool oli pole-viga idee, aga teostus jäi nutuselt nõrgale tasemele. Absoluutselt ei istu valdavalt lyhilausetega kirjutatud lood, selline stiil ei anna mingit sisseelamisvõimalustki. Ja õudusega on asjal samapalju yhist kui kaamlil Kalevi shokolaadiga. Sellise poolkõvalt iroonilise stiiliga ei saa yldse korralikku õudust kirjutada, õudukataotlus jääb kuidagi vabandavalt häbelikuks sedaviisi. Ei pole liha ega kala. Nii. Eheda õuduki kaitseks kyllalt kirutud, võib ju leebuda ja leida, et musta huumori vallas oli loo lõpp ju päris lahe, kuigi ta rikkus muidugi taas igasuguse horrori ära. Pealegi on Belialsil oluliselt paremaid asju.
Teksti loeti eesti keeles

Huvitav, milleks Belialsile selline produktiivsus, kui tase allapoole läheb? Tekib tunne, et iga järgnev jutt on nigelam kui eelmine. Ma küll ei tea, mida autor selle jutuga saavutada tahtis, kuid ma võin üht-teist oletada. Kui see oli mõeldud mingisuguse õudukana, siis kukkus ta läbi. Õudne ta kohe kindlasti ei olnud!!! Kui aga musta huumorina, siis oli ta tsipa parem, kuid samuti läbikukkunud. Lihtsalt ei olnud naljakas ka!!! Kellele see oli mõeldud, jääb samuti arusaamatuks. Tundub, et "Mardusele" ei meeldi tema lugejad, et mõnikord sellised ikkagi suhteliselt nigelad jutud ta veergudele jõuavad. Loomulikult jääb see vaid minu arvamuseks, kindlasti on neidki, kellele see jutt meeldis.
Teksti loeti eesti keeles

Belialsi peeti kunagi laastude meistriks. See jutt seda väidet kohe kuidagi ei kinnita. Pole erilist sisu, pole eriti hästi kirjutatud, pole ka väga löövat puänti. Idee küll on, kuid see on ka suhteliselt kesine. Tegelikult arvan ma, et selline lugu sobiks pigem mingisse karskusseltsi fännileheküljele, mitte ulme/õudusajakirja veergudele. Äärmisel juhul ka "Õhutulehte", kui see ajaleht selliseid tekste avaldaks. Kaks
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles