Eesti ulmelugejate arvamuste arhiiv
Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Michael Swanwick ·

The Very Pulse of the Machine

(jutt aastast 1998)

ajakirjapublikatsioon: «Asimov`s Science Fiction» 1998; veebruar
♦   ♦   ♦

eesti keeles: «Et on üks masin see maailm»
antoloogia «Mardus: Juubeliväljaanne» 2001

Tekst leidub kogumikes:
  • Mardus
Hinne
Hindajaid
1
5
4
2
0
Keskmine hinne
3.417
Arvustused (12)
Arvi Nikkarev

Käesolev Swanwicki novell võitis 1999. aasta Hugo auhinna ning esindab hardSF suunda. Tegevuskohaks on Jupiteri kuu Io. Peategelane Marta Kivelsen jäi ellu, kui kulguriga juhtus avarii. Ta kaaslane Juliet Burton hukkus. Martal oli hapnikku peaaegu neljakümneks tunniks ja ta hakkas oma kaaslase surnukehaga kosmosesüstiku poole liikuma. Kogu see lugu - mis algul muutub üha müstilisemaks, aga lõpuks saab teadusliku lahenduse - räägibki sellest raskest minekust. Reetmata kuidagi jutu põhiideed, mainin vaid, et stardirakett sai järjekordses maa(=io?)värinas vigastada ja raske rännak oleks nagu olnud asjata. Aga... lugu leiab ootamatu lahenduse.

Millegipärast ei tekkinud lugedes samasugust vaimustust kui neil, kes selle aasta parimaks ingliskeelseks novelliks hääletasid. Mina hindan tugeva nelja vääriliseks.
Teksti loeti soome keeles
Raul Sulbi

Ei saa paraku kahest paremat hinnet panna. Igav ja tuim jutt, idee parajalt totakas ja ebahuvitav. Emotsionaalsust sama palju kui toolijalal. Aga autor ometigi oskab! Paremini. Palju paremini.

Swanwick on selline kummaline kirjanik, kes suudab luua tekste, mida oma absoluutseiks lemmikuiks pean, ja siis kirjutada asju, mis mind oma tuimuse ja totakusega lihtsalt vihastavad.

Pean jutu maakeeles avaldamist ruumi ja energia raiskamiseks.
Teksti loeti inglise keeles
Kristjan Sander

Korralik käsitöö, kuid paraku mitte kriipsuvõrragi enam. Üldiselt on mulle täiesti arusaamatu, miks taolisi lugusid auhinnatakse.
Teksti loeti eesti keeles
Märt Saar

Tegemist on jutuga, mis meenub vaid meenutades. Et on üks jutt kusagil kogumikus, mis räägib ühest maailmast. Ei olnud huvitav see maailm ja kui kogu loo sisu enam huvitav ei ole, siis miks peaks kõrgelt hindama?
Teksti loeti eesti keeles
Tarts

Mulle meeldis. Swanwick oli välja m6elnud korraliku loogilise skeemi ja selle siis ka teostanud. Miks sellele kyll mingi auraha anti ei j6ua hästi pärale, aga eks targemad teavad.
Teksti loeti eesti keeles
Lauri Heinsalu

Teostus jutul on hea, kuid mitte midagi enamat. Idee on natuke rumal ja Hugot pole imo kah väärt. Erilist tunnet lugedes ei teki ja kui nyyd seda meenutan meenub vaid, et yks tibi ronis surnud tibiga mööda Iod ja lõpuks hyppas laavasse või kuhugi, et saada surematust. way to go
Teksti loeti eesti keeles
Meelis Sepp

Lihtsalt suurepärane jutt, täielikult väärt teenitud Hugot. Swanwick on selline kirjanik, kes mulle enamjaolt kui ma teda lugema olen sattunud, ei meeldi ja vahest harva on selline "käib kah". Aga selle looga kompenseerib ta osaliselt oma mõnede teoste (näiteks romaani "The Iron Dragon`s Daughter") tekitatud ebameeldiva mälestuse. Hea lugu, ma olen seda küll kunagi 10+ aastat tagasi varem ka lugenud, tookord aga ei jäänud sellest mingit märkimisväärset muljet. Nüüd jäi.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:
Laur Salundi

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles
Laur Salundi

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles