Kasutajainfo

Karel Michal

28.12.1932–01.07.1984

Teosed

· Veiko Belials ·

Kuningas Gorm. Ashinari kroonika I

(lühiromaan aastast 1997)

ajakirjapublikatsioon: «Põhjanael» 1994; nr 10, nr 11 – «Põhjatäht» 1995; nr 1, nr 2 [esimene pool lühiromaanist, pealkirjaga «Peninukid»]
♦   ♦   ♦

eesti keeles: I osa romaanist «Ashinari kroonikad»

Sarjad:
Tekst leidub kogumikes:
  • Pioneer/Põhjanael
Hinne
Hindajaid
4
6
4
0
0
Keskmine hinne
4.0
Arvustused (14)

Ratsanik Melchiori kõrval esimene korralik kodumaine fantasylugu. Ashinari kroonikate esimene osa. Ilmus 1994-95 Põhjanaelas/Põhjatähes. Kuigi tegu on kesmiselt klisheedest vohava looga, on see siiski oluliselt parem kui mitte midagi. Ja mitte ainult. Lühiromaan näitab ilmekalt, et Veiko Belials on omandamas angloameerika ulmekirjanduse tüüpvõtteid. Ja see on väga hea! Paljud huvitavad liinid on tal aga jäänud välja arendamata, tegelaskujud on väga kahvatud, pole eriti värvikaid tüüpe. Autoril on oht uppuda klisheedesse.
Teksti loeti eesti keeles

Vaatamata sellele, et taolisi teoseid on hulgi, on ta siiski mõnus lugeda. Pinget on algusest lõpuni ja lünki vahele ei tule. Kui mujal maailmas on selliseid teoseid juba hulgi, siis see on Eestis üks esimesi omataolisi. Mõnes kohas võiks ju tegelikult natuke viriseda ka aga praegu eriti ei viitsi. Anname mõned miinused andeks kuna plusse oli tunduvalt rohkem. Arendust oleks võinud küll mõnes kohas rohkem olla kui oli. Pikkust oleks siis muidugi kúllaga lisandunud, aga see oleks asjale ainult kasuks tulnud. Ehk otse öeldes: kui midagi vanamoodsat tegema hakata, tuleb seda väga hästi teha. Muidu ei tule sellest head nahka. Siit on tulnud selline natuke üle keskmise nahk. Aga eks natuke pea igaüks enne arenema kui tippteosed välja tulema hakkavad.
Teksti loeti eesti keeles

Meeldis,meeldis. Kahjuks ei saanud viit panna, sest oli miskit mis pinda käis, LIIGNE HEROI- SEERIMINE. Üldse käib mulle vastukarva kui ülistatakse sihukesi pauermänne. Vingelt läks peale see mõõga ja maagia värk. Selle viimase pärast panen peale mõttepausi ikkagi viie ära. Hea asja vastu ikka ei saa. LUGEGE KÕIK KEL ON SILMAD, LASKE ENDILE ETTE LUGEDA KUI POLE.
Teksti loeti eesti keeles

Epic fantasy on ju mõnus lugeda. Tuju tõuseb, suurest kaasaelamisest tuleb lausa pisar silma. Igatahes tahaks ise ka parem Ashinaris elada
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades, et teos on kodukootud, oleks v6inud panna ka k6rgema hinde kuid.... Tegelaskujud, taust, "action" ning k6ik muu on v6rdlemisi k6rgetasemeline. Kohutavalt h@iris see, et midagi analoogset oleks nagu juba kuskilt lugenud, ehk siis originaalsust j@@b tublisti vajaka.
Teksti loeti eesti keeles

Kuidagi väga kõhn tundub - piltlikult öeldes skelett on olemas, aga liha jääb puudu. Sisus häiris see, kuidas mingid 3 suvalist tüüpi (Gorm & Ko) mustmiljon vaenalast peninukkide juures maha lõid. Siis veel koht, kus peategelased räägivad lumedraakonitest - umbes nii, et tegu on hästi haruldaste elukatega - ja järgmises lõigus kohe näevadki neid. Liiga tehislik tundub. Kui "Kalevipoega" poleks kirjutatud, sobiks "Ashinaari kroonikad" seda väga hästi asendama.
Teksti loeti eesti keeles

Nonii, asume siis kallale... ning üllatus-üllatus, tuleb neli panna! Tõtt-öelda kartsin ma herr Belialsi viimase aja jutuloomingu põhjal hullemat. Sisust ei hakka siin pikemalt rääkima, kes soovib see loeb... pean ütlema, et lugeda oli huvitav... selleks ei pidanud end üldsegi sundima, ladusalt läks edasi ning aeg-ajalt kerkis isegi küsimus, et mis saab edasi... Mis häiris? Häiris liigne konstrueeritus, iseäranis see ringiga algusesse tagasijõudev stoori... einoh, see on ju standardvõte, aga Belialsil tuli see kuidagi hästi otsitult ja konarlikult välja. Häiris tohutu hulk põgusalt läbilibisevaid tegelasi, kes ilmusid tegevusse ning siis paarikümne lehekülje järel surma kaudu ka lahkusid... sedavõrd lühikese teksti jaoks oli neid liialt palju! Häiris ka see pidev kiirustamine - kasvõi mõne stseeni oleks võinud põhjalikumalt lahti kirjutada. Pisematest eksimustest heidaks ette eelkõige seda pingutatud killurebimist. Ahjaa, üks pisiasi veel: see Metsik Jaht on siiski Ajujaht... termineid tasuks tunda! Aga nagu öeldud lugemine läks lobedalt ning kindalsti loen seda teksti kunagi veel.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult on tegu kas siirupiga või võimetusega sisust midagi suuremat valmis teha. Mõlemal juhul on tegu asjaoluga, mis ei näita autorit just heast küljest. Mulle oleks tunduvalt südamelähedasem, kuiu Belials oleks üritanud mingi suurema teosega valmis saada, kuid seda ei juhtunud. Lühiromaani (sest seda ta ju oli) oleks tunduvalt väärtuslikumaks lugemisvaraks teinud tegelaste ja maailma sügavam kujutamine. Kahjuks seda ei tehtud. Ma ei taha öelda, et oleksin lootnud midagi Tolkieni laadis, kellel on suurepärane keskkond oma teose jaoks loodud, sest selle mehe maailm oli liiga sügavutiminev. Ent antud juhul oleks veidikenegi Ashinari detailsemat kirjeldamist asjale ainult kasuks tulnud.
Teksti loeti eesti keeles

Kuna eelkõnelejad kõik mis öelda on jubaära ütlesid, ei hakka mina seda kordama. Piirdume ainult hindega.
Teksti loeti eesti keeles

Üle pika aja ei ole nii head romaani lugenud. Päris nauditav kohe. Ühtlaselt põnev kogu aeg. Polnud erilisi tõuse ega mõõni. Hea ühe õhtu lugemine.
Teksti loeti eesti keeles
x
Laur Salundi
25.03.1975
Kasutaja rollid
Viimased 25 arvustused:

Nagu ennegi olen öelnud, on "Maarjakase"-nimeline kogumik minu viimaste aegade kindel lemmik. Selle taset tõestab loomulikult ka kogumiku nimilugu, millesarnast leiab üsnagi harva. Sisust vast niipalju, et üks tegelane kohtub ühe puuvaimuga, kellesse ta armub ja edasine ei kuulu enam minu kommentaaridesse, et mitte kõike ära rääkida.

Igati tasemel jutt, milles nii muinasjutulisi kui ka elulisi momente küllaldaselt. Soovitan kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

"Painajat" pean ma üheks paremaks jutuks, mis ilmunud Herta Laipaiga kogumikus "Ilutüdruku lilled". Sisuks vast niipalju, et üks kirurg on kuskilt võõramaa nurgatagusest poest soetanud endale mingisuguse indiaanlase kuju. Kui nüüd igasugustesse klassikalistesse õudukatesse süveneda, siis nagu midagi uut ei paistagi nagu olevat, kuid pinget on kruvitud vägagi oskuslikult, mitte kohe kõike kohe ette paisates. Niisugune vaikne arendamine ja peategelase psühholoogia jälgimine annabki selle õige mõõtme, mis paneb lugeja end kõhedalt tundma. Kiidusõnadega ei saa minusugune õudukate fännaja tõesti eriti kokku hoida. Väga hea jutt!!!
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi asjalik episoodikene "külaelust". Tippsaavutuseks küll ei saa pidada, kuid tükki küljest ära kah ei võta. Võrreldes mitmete teiste tolleaegsete ühejutu autoritega suisa hästi õmmeldud.
Teksti loeti eesti keeles

Üsnagi kena juurdlus, millele teeb (vähemalt minu meelest) karuteene liigsõnalisus ja liigne keerutamine ühe motiivi ümber, ehk siis esitatakse ühte mõtet kümnes erinevas sõnaseades, midagi uut juurde lisamata. Uimerdamise eest hinne alla, muidu kõlbas tarbida küll.
Teksti loeti eesti keeles

Selgeltnägijalt küsitakse nõu ja ta vastab ainult osaliselt. Ja teisest küljest ta hoiatab ja hoiatus unustatakse. Lõpptulemus on üsnagi selge ja traagiline kahe pulmalise jaoks, kellest üks hukkub. Sellega asi siiski ei lõpe, vaid teise jaoks hakkab mingisugusel ajal ilmuma üks salapärane kägu, kes kutsub teda kohtuma hukkunud armsamaga...

Butafooria poolest on tegemist ilmselge õudusjutuga, kuid õudsem on siin ilmselt peategelase vaikne kadumine reaalsest maailmast. Hästi sünge ja depressivne jutt, mis pole küll mu meelest parim, mis "Maarjakases" ilmus, kuid kindla viie saab ta mu käest kohe kindlasti.

Teksti loeti eesti keeles

H. Laipaik on kujunenud üheks minu lemmikuks eestimaise fantastika vallas (eriti arvestades kogumikku "Maarjakask", milles ilmunud lugudele sarnaneb ka "Titekirikuleib" nii stiili kui ka meeleolu poolest). Ja ma ei saa öelda midagi paha ka tema muu loomingu kohta. Igatahes soovitan vägagi soojalt kui sünged jutud meeldivad.
Teksti loeti eesti keeles

MT-le omaselt aktiivselt verine jutt. Eks noid elavate surnute asju on ennegi läbi näksitud, aga sihukese hooga asju annab otsida. Näiteks "Night of the Living Deads"-is olid laibad mingid uimerdised, aga siin ikka hoogsad tegelased, nii et igatahes soovitan (sellest film teha??) lugeda kõigil, kellele istub üks mõnusalt verine asjandus.
Teksti loeti eesti keeles

Keskpärane jutt, milles vähe üleloomulikku, kuid asi on ka selles, et see on lihtsalt üks suhteliselt mõttetu heietus. Mingi surmaootav jahimees ei pakkunud lihtsalt erilist pinget.
Teksti loeti eesti keeles

Vat see jutt on tõesti stiilne. Üks paremaid ja õudsemaid ja painavamaid kogumikus "Õudne Eesti"... Soovitan soojalt (eriti öösel).
Teksti loeti eesti keeles

Kas see on õudne? "Õudse Eesti" antoloogias on paremaid jutte küllaga ja ka JS-lt olen ma mitmeid paremaid lugenud. Kolme saab hindeks ainult seepärast, et "ÕE"-d lugedes tekib võrdlusmoment mitmete teiste juttudega ja seal on nii väga tugevaid kui ka väga nõrku. See jutt on lihtsalt harju keskmine.
Teksti loeti eesti keeles

Mu arust üsnagi mõttetu ja raskeltseeditav jutt, ime et läbi lugeda jõudsin. Ja sihuke keelepruuk, nagu ka eespool mainit, mulle mitte teps ei istu. Lihtsalt nõrk.
Teksti loeti eesti keeles

Tegelikult päris asjalik idee ja ka teostusel pole viga, aga umbes sellisel teemal on kirjutet juba päris piisavalt mitmesuguseid jutte, nii et, nii et... Aga ei laida, lugeda võib küll.
Teksti loeti eesti keeles

Arvestades MB annet ja tema paremate juttude taset, ei saa kõrgemat hinnet anda. Siit puudub see MB parematele juttudele omane painajalik õhkkond ja kogu see asi jääb kuidagi liialt ümmarguseks ja mõjutuks.
Teksti loeti eesti keeles

Laita seda juttu igatahes ei saa, tase on üsnagi kõva. Kenasti on välja toodud mitmeid rahvauskumustes esinevaid motiive katku kohta. Tase omaette igatahes.
Teksti loeti eesti keeles

Ilmne pettumus. Lugenud autori kohta lühitutvustust, lootsin kõvasti rohkemat ja algus seda lubaski, kuid edasine jäi kuidagi liiga pealiskaudseks ja korduvaks, ning see armetu puänt jättis absoluutselt külmaks.
Teksti loeti eesti keeles

Üldiselt üsnagi asjaliku mõttega ja natuke isegi hirmutav ja painajalik jutt, mis paraku venima kipub. Mis teha, kui kirjamehel palju sõnu käes on...
Teksti loeti eesti keeles

Miks küll uuema aja jutud kipuvad olema ainult mingid boheemlaste ja joodikute elu kirjeldused?? Ja see õudusmoment tundub kah kunstlikult siia külge olevat poogitud, et õudusantoloogiasse sisse pääseda...
Teksti loeti eesti keeles

Vat mulle see jutt jällegi eriti ei istu, jääb teine kuidagi vahepeal liiga ühte auku keerutama ja ka mingit erilist punkti ei suuda selle asja mõttes leida. Lihtsalt üks keskpärane ja nõrgamõjuline jutt.
Teksti loeti eesti keeles